“Kuna ta karjus mu peale, siis samal ajal, kui piletit otsisin, suutsin juba magamatusest nii ärevusse minna, et nutumaik tuli suhu,” kirjeldab Marilyn vahejuhtumit. “Ajasin bussifirma ja kellaaja sassi, mille peale ta hakkas ta veel rohkem karjuma ning oma kaks meetrit pikka ja kaks meetrit laia keha minu poole nõjatuma.”

“Õnneks suutsin talle lõpuks kogeleda õige kellaaja, bussifirma ja leidsin ka pileti telefonist üles. Kuna bussis ei ole vaja piletit näidata, ainult ID-kaarti, siis ma ei kujuta ette, mis oleks saanud siis, kui mul oleks saanud telefoniaku kõikide lendude ajal tühjaks,” mõtiskleb ta võimalike stsenaariumide üle ning nendib, et on edaspidi targem.