Leila Säälikul on menusarjas “Pilvede all” mängida kurja ämma roll. Tegelaskuju omadused kantakse tihti näitlejale üle. Kas ka seekord?

“Pilvede all” ämma kujusse on kokku koondatud kõik naise halvimad iseloomujooned. Tegelaskuju omadused kantakse tihti näitlejale üle. Kas saate Maimu tõttu tihti sarjata?

Tänaval ja bussis on võõrad inimesed tulnud rääkima ja vabandades öelnud, et kuigi me ei ole tuttavad, oleme arutanud, et kuidas te ikka saate sellist kurja inimest mängida, kui te ise ei ole üldse selline. Ma ei oska sellele vastust anda. Olen näitleja ja näitlemine on mu töö. On ka neid, kes on öelnud, et Maimu on täpselt nagu tema ämm.
Naljakas, et ühel päeval siin toimetasin, tegin süüa ja natuke palju sai, kutsusin siis poja külla, et talle pakkuda, ja ta ütles, et ma olen täitsa nagu Maimu. Ise arvan, et olen natuke teistsugune inimene – lähen oma lastele külla siis, kui mind kutsutakse.

Kuidas teil endal ämmaga vedanud on?

Minul on ämmadega väga vedanud. Olen väga hästi saanud nendega läbi ja nad on väga mõnusad inimesed olnud. Milline ämm mina ise olen, ei oska öelda. Seda peab laste kaasade käest küsima.

Teil on kolm last.

Jah, ja viis lapselast. Poeg koos oma kolme pojaga elab Viljandis, tütar on Tallinnas ja teine poeg Soomes. Meil on peretraditsioon, et lähemal elav poeg käib lastega igal laupäeval minu pool pannkooke söömas. See tava kujunes välja vist sellest, et vanasti oli laupäev teatrist vaba ja siis sai perega koos olla. Teinekord on nii, et kui keegi välismaal ära on, helistatakse igatsusest, et teada, kas laupäev on ikka pannkoogipäev.
Küpsetan igal laupäeval tund ja nelikümmend minutit. Lapselapsed on nii suureks kasvanud, et ühest portsjonist ei aita. Teen täiesti tavalised koogid, vahel ka singi-, vorsti-, juustu- või kalasalatitäidisega.

Kuidas teil läheb?

Mul läheb hästi. Peaasi, kui tervis on korras ja ei pea peoga rohtu sisse neelama. Kui lapsed ja lapselapsed on terved, mida siis veel tahta?!