Pirjo Levandi: ma tean, mis tunne on, kui järsku pole sind enam vaja

Pirjo Levandi, keda masuaja kurvematel päevadel paar aastat tagasi avastatud hobi vee peal hoidis, teab, mis tunne on, kui kellelgi sind enam vaja pole.

"Ma tean, mis tunne on, kui järsku pole sind kellelegi enam vaja. Tekivad küsimused, milleks üldse pingutada, kas elu on seda väärt ja kas ma tulin selleks siia ilma," mõtiskleb ta Naistelehes.

Musti mõtteid naine siiski üle ühe päeva ei mõtle - pole mõtet vajuda veel sügavamale. "Võtan ennast kokku ja leian põhjused, miks ma siin olen. Ma olen kindel, et paremad palad on ees," usub Pirjo.

Raskematest hetkedest aitab üle saada ka Pirjo poeg Mihkel. "Ta on ikka nii vahva, nii nunnu! Tema on rõõmuallikas. Aga Mihkel on ülienergiline, teinekord teeb ta ka pahandust," läheb Pirjo nägu naerule.

Ehkki Pirjo on eksabikaasa Jürist lahus, kasvatavad nad heade sõpradena Mihklit koos. Pirjo usub, kaljukindlalt, et lapsed valivad endale pere, kus nad kasvada tahavad.