PÕHJALIK PULMAMULJETUS: Kotka ja Repinski pulmakülaline Heimar Lenk: sellest, kuidas läheb nende perekonnal, oleneb ka Eestimaa saatus!

 (174)
Miks Edgar Savisaar pulma ei tulnud?
Martin Repinski ja Siret Kotka
Martin Repinski ja Siret KotkaFoto: Sergei Stepanov, NPA

Eile Narvas suurejooneliselt laulatatud (Kesk)erakonnakaaslastest rahvasaadikud Siret Kotka ja Martin Repinski tegid kirikliku pulma kasuks otsustades Heimar Lenki arvates eeskujuliku teo. Rääkimata teenest eesti-vene integratsioonile.

Palju vahvaid kombeid

"Minule ta meeldis väga, kõik see asi," sõnas samuti keskerakondlasest riigikogu liige Lenk Publikule telefonitsi. Pulm jättis talle kustumatu mulje – eriti just aga laulatus ise, mitte pidu, mis järgnes – sealt olla ta liiga varakult sääred teinud, et peomelu kommenteerida. "Ma rõhutaks just seda laulatust, sellepärast, et seal oli kohal ju üle poole Eesti publikust, kes väga harva näeb õigesusu reeglite järgi tehtud laulatust. See oli poolteist tundi ja ehkki isegi lühendatud, siis ikkagi väga põhjalik ja väga ilus," ülistas Lenk ning kinnitas, et publik olevat vaatepilti vägagi nautinud ja suure huviga jälginud.

"Seal on niivõrd palju neid kõiksugu rituaale ja kroonide pähepanemist. Mitu korda siis ikka vannutakse teineteisele truudust. Üks vanne oli 5 korda kummagi suust, et kas sa ikka oled lõpuni truu. See oli tõesti huvitav ja kindlasti uusi elamusi pakkuv Eesti-poolsele seltskonnale. Seal on veel sellised rituaalid, et noorpaar seisab väikese valge lina peal, selline vaibake – siis tuleb jälgida, et kumb esimesena peale astub ja kumb maha, ja sellest tehakse siis järeldused, et kas kodus tuleb mehe peremehevõim või on juhtotsad naise käes. Selliseid pisiasju oli palju. Väga pidulik ja uhke tseremoonia," kirjeldas poliitik vaimustunult vene kiriku pulmakombeid.

Seotud lood:

Kuna Lenk on enda meelest Vene kirikuasjade ning ka ajalooga küllaltki kursis, siis käis ta soovijatele kohapeal ka kiriku ajaloost jutustamas ning rõhutab kui elav Google üle, et tegu polnud lihtsalt mingi kiriku, vaid Narva Issanda Ülestõusmise peakirikuga, mille nurgakivi käis 1890nda aasta augustikuus sisse õnnistamas keiser Aleksander III isiklikult, koos oma abikaasa Maria Fjodorovnaga. "Niiväga tihti pole Vene tsaar Eestis käinud, aga selle kiriku nurgakivi käis ta õnnistamas," tõdeb ta riigikogulaste pulmapaiga tähelepanuväärsust.

Integratsioon – ilusamad Eesti lapsed

Tähelepanuväärne on Lenki meelest ka asjaolu, et Kotka-Repinski liit esindab eesti ja vene kogukondade lõimumist, milles riik siiani vähe on suutnud ära teha (Kotka astus koguni õigeusku, et laulatus kommete kohaselt toimuda saaks – toim.) "Tore, et inimesed ei põlga ära, kui üks abikaasa on ühest rahvusest ja teine teisest. Lepitakse kokku, millises kirikus laulatus tehakse. See on tähelepanuväärne ja eesti ühiskonnale väga hea, kui lähendame mitut kogukonda. Vaatasin neid asju ka selle kandi pealt," muljetas ta. Lenk viitas ka eelmisel nädalal Eesti Päevalehes ilmunud Triin Ulla artiklile integratsioonist, mis toetavat tema seisukohta, et lõimumine on olnud nõrguke, ent nüüd õnneks uue põlvkonna kaudu iseenesest realiseeruvat.

"Mulle see väga meeldib, kui (eesti ja vene) noored omavahel lähenevad. Ega ei saa ju kaks kogukonda jäädagi niimoodi teineteise otsa põrnitsema! Ja kui tuleb ühisabielusid, siis miks mitte! Me ei tohi unustada, et ühisabieludest tulevadki paremad lapsed kui sama rahvuse abieludest. Meil on siin integratsiooni kõvasti: nüüd venelastega ja siis veel ameeriklased on kohal, prantsuse ja inglise sõdurid. Ma arvan, et eesti rahvas tuleb väga ilus tulevikus," usub Lenk.

Eesti uus eliit

Värske abielupaari kohta teab Lenk arvata, et noored on teineteisest vägagi sisse võetud. "Minu meelest on nad armunud. Ma näen seda tööl kogu aeg, mõlemad vahivad kogu aeg teineteisele silma. Istuvad ju riigikogus ka kõrvuti. Vahel on siis Sireti käsi Martini käes ja vastupidi. Väga hästi sobivad. Ja neid ühendab ju lisaks suurele armastusele, mis on hästi õide puhkenud, huvi maaelu vastu. Kui on ühised huvid ja armastus mõlemad – argielupõnevus köidab teineteist ja lisaks veel tunded ja armastus – siis on ikka päris täiuslik paar ja pilt! Ühine majapidamine, kitsekesed – see on ju ka selline asi, mis perekonda seob maa külge, toob maaelule lähemale. See on suur pluss! Repinski oleks olnud väga priima maaeluminister. Ta on maaelu fänn. Väga kahju, et niimoodi ei läinud," sõnas Lenk.

Repinski ja Kotka suure meediakuulsuse kohta leiab Lenk, et põhjus peitub asjaolus, et tegu on uue noore eliidiga, kes hakkab peagi vastu võtma meie riigi olulisi otsuseid. "Esiteks on mõlemad kuulsad nimed: üks oli ju mitu päeva minister, teine on parlamendi liige, mõlemad on säravad-ilusad inimesed. Kindlasti annab sarmi veel see, et nad on eri rahvusest. Eks rahvas vaatab ja tahab endale eeskujusid. Ongi tore, et Siret ja Martin ei häbene ennast eksponeerimast ja on nõus sellega, et on meediakaja. Sest on ju tihti ka sellised peresid, kes on sellised, et "oi, ärge meid segage, me oleme omaette, me siin abiellume, kussu-tussu kahekesi ja keegi ei tohi midagi teada". Kui mõlemad on ikkagi avaliku elu tegelased, miks siis mitte niimoodi bravuurikalt tulla ühiskonna silme ette? Ja me elame neile kaasa. See on loomulik, et ühiskonnal on huvi selle vastu, kuidas elab noor eliit, noored poliitikud. Nii, kuidas läheb nende perekonnal, sellest oleneb ka Eestimaa saatus, sest nemad teevad lähikümnenditel mitmesuguseid tähtsaid otsuseid parlamendis ja võibolla ka ministeeriumis. Rahvas vaatab neid tulevaid paare ja vaatab oma tulevikku. Me kuuleme neist kindlasti veel palju-palju," usub Lenk.

Paari ikka jumala palge ees

Oma muljetuse lõpuks tahab Lenk kõikidele eestlastele südamele panna, et pulmad tuleks pidada ikkagi jumala palge ees – nagu tema isegi kahe aasta eest suvel. "Kui mina abiellusin Otepää kirikus, siis õpetaja ütles väga hästi, et abielluma peab ikkagi looja palge ees – seda peaks rahvale ikka praegu väga sisendama. Nooremad usuvad vähem, aga kui inimene saab vanemaks, kuskilt hakkab juba valutama ja enam pole nii hea elada, siis alati pööratakse silmad jumala poole. Kuna me oleme juba selle luteriusu vastu võtnud siin ja aastasadu juba nii elame, siis võikski seda propageerida. Teate –see on pidulik, see on ilus, sulle jääb meelde see! Mulle kuidagi ei istu see vabaabielu, eriti lastega – ema-isa olemas, eksju, aga paberit ei saa nüüd siis kirjutatud ja sõrmust kirikuõpetajal sõrme lastud panna!" pahandab poliitik.

Kiriklik abielu vajab tema meelest inimestele uuesti lähedale toomist. "On tseremoonia välja mõeldud, et oleks perekond, rahvas säiliks ja edasi läheks. Andke oma osa ka! Midagi peab olema ilusat. Me ei saa muutuda niivõrd igapäevaseks ja argiseks, et ainult tuulame internetis, läheme siis, siva, kallistame, käime voodis, teeme lapsed ja oleme internetis edasi. Midagi peab vahepeal ka olema, mingid rituaalid," mõtiskleb ta.

Ehk läkski Repinski eelmine suhe, kust mehel ka poeg on, lörri just seetõttu, et pulmi õigel ajal ära ei tehtud? Kihlatud ju oldi... "Aga mine sa tea, muide! See on täitsa omaette küsimus. Kui nad on leppinud sellega, et on selline perekond, las ta siis olla. Kui kaks noort teineteist armastavad, siis pole see teiste asi, kuidas nad oma elu korraldavad," sõnab Lenk.

Kommentaaris TV3 uudistele paljastas Heimar Lenk ka vastuse paljude peades mõlkunud küsimusele – miks ei nähtud pulmas Edgar Savisaart? Kuuldu kohaselt Siret Kotkaga romantilistes suhetes olnud parteiliidri puudumisel olla Lenki sõnul lihtne põhjus: "Võibolla Edgar Savisaare armastus on natukene jahtunud, nad viimasel ajal enam nii lähedased ei olnud. Mehel on ikkagi väga raske vaadata, kui armastatud õpilane läheb teise mehe juurde. Võibolla on see põhjus siin olemas. Siret lendab oma lendu ja Edgar Savisaarel on teine suund võetud, kuhu minna elus edasi."

Rannap Roostevaba maailm