Poksimatš nimega Melodifestivalen


Poksimatš nimega Melodifestivalen

Stockholmiski võidutses eurolaulu finaalis debütantide noor veri. Nimekad veteranid pidid tunnistama: «Ju me oleme siis liiga vanad.» Võidu noppis superstaarisaatest rootslastele armsaks saanud koolitüdruk Anna Bergendahl (18).

Õhtujuhina hõiskas lavalt seekord Dolph Lungren ise: «Tore on jälle kodus olla!» Ja saalitäis rootslasi rõkkas veerandsajand tagasi Hollywoodi Rambo-meheks kadunud pojale vastu. Ning kui juba Dolph ise oli Rootsi püha õhtut vedama saadud, lavastati ka sissejuhatus poksiteemaline ja vastasvägilasest semu Sylvester Stallone lähetas Stockholmi videotervituse. Dolph aga võttis trios koos kaassaatejuhtideiga üles Survivor «Rocky» loo «Eye of the Tiger». Seepeale rivistus lavale kümme laulu-matši- finalisti, nemadki kõik Dolphi moodi poksi soojendushõlstides. Ja võiski kõlada gong: «Globen, meie oleme kohal!»
 #end#
Sport ja muusika
Kummati oli oma laulusangareid hindavas Rootsis tänavu stardijoonel kümne hulgas vaid kolm «veterani» - nimega rootsi rahvalemmikut. Ja platseerusid nad seekord punktitabeli lõpus. Pole uudis, et Melodifestivalen (MF) kubiseb Rootsi kvaliteedis sätitud juuniorpoistest. Tänavu oli neid end finaali välja laulnud koguni neli, kõik üsna ühesugused.
Kuid ka Rootsi televisioon pingutab tuua võistlusele uusi tuuli. Kui vanasti tuli Rootsi finaalis oodata hääli igast Uugametsast (kõigis maakondades pluss suurlinnades moodustatud žüriidelt), siis nüüd oli jäetud hääleõigus viiele suurlinnale ning lisatud valik žüriisid teistest Euroopa maadest - saamaks tuge laulule, mis võiks kogu Euroopale meeldida.
Ja saigi kinnitust, et ei hinnata prohvetit omal maal. Seda kinnitas välismaalaste ilmselge favoriidi Salem Al Fakiri ja tema hoobilt meelde jääva eriskummalise loo «Keep on Walking» saatus.
 
Võit läks blondilt blondile
Norra ja Prantsusmaa žürii andsid maksimumpunktid Salemile. Venemaa ja Kreeka eraldasid 12 punkti Darinile, Serbia ja Iirimaa Olale... Anna Bergendahl ei saanud välisžüriidelt ühtegi maksimumhinnet. Nii jäi ta poistest maha kuuendaks. Juhtis Salem. Tema jäi liidriks ka pärast žüriipunkte Rootsi suurlinnadest. Ent Anna tõusis siis juba teisele kohale.
Seepeale sai rootsi rahvas edasi valida. Ei tea, kas protestiks «välisabi» või araabia nimega rootsi poisslapse vastu, aga... rootsi rahva arvamus tegi välisžüriidele ära. Võitis - ikka heledapäine ja sinisilmne. Tõupuhas svenska flicka. Araabia nimega poiss kukutati teisele kohale.
Nii esindab Rootsit pärast mullust ooperidiivat tänavu kantrikuninganna Dolly nooruke Skandinaavia kloon. Eesti jaoks läks hästi. Salem olnuks kõva konkurent meie Malcolm Lincolnile.
 
Tähed olid saadaval
Ka oli Rootsi võitja kroonimistseremoonial tunda sama totaalset meediarüsinat nagu suurel Eurovisioonil. Aga rootslastel oli sellegi vastu rohi. Ajakirjanikke lasti lava ette tähtedele ligi kolonnides jaokaupa. Ja kui esimene paanika oli rahunenud, said kõik kõigiga rääkida ja pilti teha.
Nagu ka järelpeol - kõik said kõik kätte. Ja mida meil Eestis harva näeb - järelpidu vääris oma punast vaipa. Samas, ka «tähtede saabumise» vaatusega ei ponnistatud üle. Kõik võtsid sedagi omaette muheda mänguna. Ka kaotajad ei tõmmanud uttu, vaid poseerisid, kuni jätkus soovijaid. Ja kui kedagi hetkel pildistada polnud, said kõik vajadusel vabalt kalpsata üle punast vaipa piiravate tõkkenööride lühemat teed söögi-joogi järele.
Tähed eraldati järelpeol küll sõkaldest ning suunati lavale läbipaistava eesriide taha kaetud laudade juurde. Aga sealt käisid nad järjest rahvale laulmas. Nii mõnedki olid vahetanud pitsitavad lavakostüümid mugavamate vastu, näiteks Peter Jöback oli asendanud oma husaarikuue kampsuni ja suusamütsiga. Nii (inim)sõbralikku europidu polnud ma oma kümneaastase Eurovisiooni-kogemusega enne näinud.
Vt samal teemal juhtkirja.