Maleki sõnul valmistati talle plastikust proteesid, mis sarnanesid välimuselt Mercury esiletükkivatele hammastele. Malekil olid valehambad alati kaasas. Kui oli vähegi võimalik, proovis ta nende valehammastega rääkida ja laulda. Miks see aga üldse vajalik oli?

Mercury häbenes oma veidra välimusega hambaid juba lapsest saati. Mehe hambad olid suured ja ta tundis end seetõttu ebakindlalt. Kui vähegi võimalik, proovis ta neid varjata. Nimelt oli Mercury ülemises lõualuus neli üleliigset hammast. Need surusid aga esimesi hambaid väljapoole.

Samas oleks Mercury saanud oma hambumusega midagi ette võtta, kuid ta otsustas seda mitte teha. Põhjus on lihtne: mees uskus, et just tema hambad andsid talle sellise võimsa ja iseloomuliku hääle.

Allikas: nytimes.com