Põnevaid fakte "Maskis laulja" kostüümidest | Kuidas Liisi Eesmaa džinni ja kommidega meistrite juures käis ja Bulgaariast pead ootas!

3. mail kulmineerunud "Maskis laulja" kostüümide ideedeautor Liisi Eesmaa paljastas Kroonika finaalsaate otseblogis põnevaid detaile meid kaheksa nädalat rõõmustanud maskide kohta. Toome põnevad kirjeldused nende sünnist sinuni.

Liisi Eesmaa:

Kui kõigil algas "maskide ajastu" märtsis, siis mul algas juba veebruaris. Samal ajal olid töös ka vastuvõtukleidid, presidendi teenetemärgil kantud pükskostüüm ja EKA modetudengite Hull Hall näituse juhendamine ja avamine. Siiani tundub ebareaalne, et nii palju ühte perioodi ära mahtus. Ühte päeva mahtus siis lausa mitu päeva.

Kokku oli kõigi kümne kostüümi ja peade valmistamiseks aega viis nädalat. See oli mu elu kõige hullem projekt. Ma siiani, ei suuda uskuda, et kõik see päriselt valmis sai. Mu meeskonnas oli kokku umbes 12 inimest - maski meisterdajad, õmblejad ja tehnilised töömehed ja ikka jäi puudu.

Mina olin üks neist väga vähestest inimestest, kes teadis algusest peale Eesti kõige paremini hoitud saladust - seda, kes on maskide all peidus! Kostüümikunstnikuna oli mul väga eriline roll, sest sain suure arhitektina kõik karakterid otsast lõpuni ise välja mõelda ja kujundada.

Iga maski ja pea tegemine võttis aega umbes kaks nädalat, mõni isegi kolm. See oli pöörane.

Võidukas Jäär

Jäära puhul jõudsime teha täpselt ühe kostüümiproovi. Tiiserite filmine oli kohe ukse ees ja seetõttu saigi ta nii erilise ürbi, mis on suuruse mõttes reguleeritav ja põhirõhk mustrimaagial.

Natukene tundus äge ka mõte, et sellise ürbi sisse saaks nii meest kui naist peita. Stefan ise kannab hästi konkreetseid ja minimalistlikke riideid, seetõttu tekkiski mul idee, et viiks tema must-valge minimalismi maksimumi ja keeraks op-kunstiks. Kõik selle karakteri puhul on autorilooming ja minu ideeks oli luua hästi luine suurte sarvedega ja tugeva lõuaga pea. Kostüüm, mis sobiks ka moelavale.

Kui ta ennast laulu lõpus pikali viskas, siis pidin südamerabanduse saama. Saadete jooksul juhtus kaks korda, et sarved läksid katki ja vajasid parandamist, selleks oli aega umbes 15 minutit. Adrenaliin lendas kõrgelt neil hetkedel.

Algselt oli mul Jäära tegelase pea jaoks üks teine plaan, kuid temaga päris elus kohtudes muutsin meelt ja nii kangestuski mulle silme ette võimsate sarvede ja tugeva lõuajoonega tegelane. Ma tahtsin, et see oleks superstiilne ja hüpnotiseeriv kostüüm. Kõik Jäära ja samuti kõigi teiste tegelaste kostüümid, maskid ja detailid on puhas käsitöö. Isegi Jäära kostüümi muster on originaaltrükk, mis pärineb minu 2015. aasta kollektsioonist Hüpnoos.

Meenub ka seik, kuidas otsisin Jäärale musti latekskindaid (mida ma ei leidnudki) ja mu abiline helistas erinevaid sekspoode läbi. Siis ta ühel hetkel meenutas seda ja ütles "mäletad kui eelmisel nädalal sekspoodi helistasin?" ja ma olin, et "Eliise, see oli ju eile..." Ajataju oli täiesti sassis nende tegemise ajal.

Nublu hiti jaoks sai Jäär juurde tuusad päikeseprilli karnevalipoest ja paksu kuldketi. Ma olin ka Nublu & Gameboy Tetrise "Für Oksana" video stilist ka, nii et olin selle teemaga väga "kodus" õnneks.

Eksitav Lill

Lille pea meisterdamine kestis kokku peaaegu 3 nädalat ja see on puhas käsitöö.

Jälle üks tore fakt: kuna poed suleti eriolukorra tõttu, siis mingi hetk polnud mul enam kuskilt võimalik uusi ehteid ja aksessuaare hankida. Suurem osa neist pärlitest, millega Kaire Vilgats finaalis ilutses, olid mingi hetk kaelas ka Silmamuna Kaisal. Taaskasutus!

Kaire on nii võimas ja inspireeriv naine, et teadsin kohe, et tahan teda riietada punasesse. Tema puhul seadsin enda lähteülesandeks proportsioonide muutmise ja eksitamise - seetõttu sai ta endale väga suured varrukad, kleidi kangast kulus kokku 10-12 meetrit ja peakatte ja selja kroonlehtede kõrgus oli umbes 120 cm. See aitaski tekitada segaduse, et nii eri suuruses naisi sinna kostüümi sisse pakuti. Võimsal naisel võimsad aksessuaarid, puhas mustkunst!

Maskid on meisterdatud erinevates tehnikates. Enamike jaoks on kõigepealt loodud savist või plastiliinist elu-suuruses vorm ja siis sellest vorm võetud näiteks paper mache tehnikas või worbla materjaliga. Osad on pärast pahteldatud ja siledaks lihvitud - näiteks Rott - ja siis värviga kaetud.

Lille tehnika leiutasin ise. See on pehme ja õhuke vahtkumm materjal, mida saab kuumusega manipuleerida. Meisterdasin erinevad kroonlehed valmis ja siis katsin need epoxivahaga, mis need plastikuks muutis. Palju keemiat ja mürki ja untsu minemisi ka.

Vanapagan Arrakult

Vanapagan oli üks minu lemmikmaske (@Liisieesmaa Instagramis on ka kogu valmimise protsess üleval). Aga vanapaganast pole eriti palju illustratsioone olemas ja seetõttu otsisin inspiratsiooni ja pidasin mõttemänge, et milline üks vanapagan üldse välja näeb. Tahmase näoga nukitsamees?

Minu suurimaks mõjutajaks kujunes Jüri Arraku looming ja tema Vanapagan, kes Suure Tõlluga maadles. Kuid minu disainitud Vanapagan oli šikk trixter ja pigem intelligentne glämm-rokk mõjudega härrasmees. Kolm punast led-silma oli tal seetõttu, et leidsin ägeda Arraku töö, kus Vanapaganal oli ühes solmakoopas kaks silmamuna ja teises üks. Äge ja originaalne ning kummaline ka.

Rohelist pelgav Mardikas

Putuka puhul oligi kostüümi algseks ideeks mäng sõnaga Mardisalu ehk Mardikas. Tundus nii lihtne ja naiivne, et ma arvasin, et see olekski tegelikkuses parim maskeering nii otsene, et ei oskaksi ära arvata. Putukas oli Ženja peavalu, päris mitu korda uuris, et äkki annaksin lisavihjeid.

Kusjuures huvitav fakt - putukas vihkab tegelikkuses rohelist värvi. Ja see kostüüm on tõeline termopakend, see tähendab, et ta on läbimärg pärast esinemist. Putuka rinnakilp pärineb mootorratta kaitsevarustusest ja on üleminekutega roheliseks ja kuldseks spray-värvitud

Putuka pea valmistati Bulgaarias ja jõudis napilt- napilt päev enne filmimist Eestisse. Eestis olid kõik meistrimehed juba kinni ja kedagi polnud võtta.

Päris palju juhtus seda, et läksin erinevatele meistrimeestele külla vanakooli viisakustega- kommikarp kaasas või gin'i pudel taskus, et mind üldse nii vähese ettehoiatamisega jutule võetaks.

Väike Getter, suur kostüüm

Kõige keerulisem oli leida lahendus Jonnipunni kostüümi valmistamiseks. Tuleb välja, et ümarguse suure plastikkera valmistamine on jõhkralt keeruline ja kallis protsess. Lõpuks leidsin lahenduse: hiigelsuur õhupall (1,5 m) sai üle pritsitud polüuretaaniga. See nägi välja nagu kaader "Mad Max'i" filmist, kus kaitserüüs voolikuga mees kahjuritõrjet teeb umbes. Jonnipunni vööümbermõõt oli 3,5 meetrit. Kõige pisem Getter sai kõige suurema kostüümi.

Enamus osalejaid said oma maski esimest korda pähe alles kõige esimesel filmimisel ja olid "pimedusega" löödud, sest nendega on tõesti väga keeruline näha ja liikuda. Jonnipunni kostüüm kaalus kokku muide 18 kilo.

.