Presidendi nõunik Toomas Sildam Masso ees vabandamisest: kui ta Facebookis bloki maha võtab, siis kirjutan talle

 (133)
LOE täismahus kõigi versioone juhtunust

Tänases "Radaris" said sõna president Toomas Hendrik Ilvese endine nõunik Iivi Anna Masso, presidendi kantselei avalike suhete nõunik Toomas Sildam ning kantselei endine juht Siim Raie, et kahe kuu eest Masso artikli “Infosõjast Eesti moodi” läbi lahvatanud skandaali asjus suud puhtaks rääkida.

2015. aasta detsember algas skandaaliga riigi kõige kõrgemal tasemel. President Toomas Henrik Ilvese nõunik Iivi Anna Masso kirjutas veebikeskkona Nihilist essee, kus räägib presidendi kantseleis olnud kiuslikust õhkkonnast ning tema arusaamatust töölt kõrvaldamises. "Radar" kohtus Iivi Anna Massoga tema Helsingi kodus, kuhu ta kolis pärast seda, kui sai läinud aasta märtsis presidendi kantseleist sule sappa.

Masso: kantselei oleks pidanud mind kaitsma, aga mind hoopis kiusati kollektiivselt

"Minu aeg kantseleis oli veidi üle kahe aasta. Laias laastus esimene aasta oli okei ja teine aasta ei olnud enam okei. Konkreetselt tuli see Kroonika lugu," selgitab Masso skandaali algust. Seltskonnaajakirjas Kroonika ilmus ühegi allikata lugu, kus pandi paari toona Evelin Ilvesega abielus olnud president Toomas Hendrik Ilves oma nõuniku Iivi Anna Massoga.

"Ma mäletan ühte pikka ja rasket tööreisi, mis oli Washingtoni ja siis Londonisse," räägib Masso. "Nõuniku üks kohustustest on saata presidenti reisidel. Ühest sellisest 2014. aasta reisist Masso räägibki. "Selle paari päeva järel tunduski, et midagi oli läinud liikvele. Tavaliselt võeti reisilt tulijaid rõõmsalt vastu ja uuriti, kuidas läks, siis tookord oli mul vastas selline betoonist müür."

Seotud lood:

"Kui tekib olukord, kus meedia paneb töötajad suure ülemuse endaga paari, siis on loogiline, et see on kantselei asi reageerida. Aga reageeringut ei tulnud ja sellest ei tahetud rääkida... umbes nii, et sa peaksid meelitatud olema. Isegi nii, et Kroonika kirjutab ikka suhetest ja see ja see jäid ka vahele kui abielus olid. Justkui sel pole mingit vahet, kas on pärislugu, kus keegi on vahele jäänud või on välja mõeldud lugu," sõnas Masso.

Masso rääkis, et teda hakati kollektiivselt kiusama: "Seal hakkas tekkima mobbing (ing k kollektiivne ühe isiku kiusamine). Kui on näha, et ühte inimest hakatakse välja sööma, siis kõik tasapisi lähevad võitjate poolele või on vait. Igal juhul on sul tunne, et inimesed kaovad su ümbert ära. Ja sellest tuleb selline kafkalik tunne, et sa ei tea, keda võib usaldada ja keda mitte."

Kui Masso lõpuks ametist vabastati, põhjuseks Masso avalik soovitus boikoteerida Soome ajakirjanikku Risto Vuorineni, kes tema sõnul tegeleb Kremli-propagandaga, tuli see talle suure üllatusena. "Selle eest mind visati välja sisuliselt nagu koera, mitte midagi selgitades. Sisuliselt tehti minu edasine tööleidmine väga raskeks. Sest kui sind on eelmisest töökohast keset lepingut päeva pealt välja visatud, siis inimesed oletavad, et sa oled midagi väga hirmsat teinud."

Tööd polegi ta siiani leidnud. "Ei, ma olen ka aeglaselt otsima hakanud, sest see oli suhteliselt suur šokk. Ma kõigepealt kolisin Eestist ära ja puhkasin. Sest ma olin suhteliselt rängas burn out'is (läbipõlemine) selle asja peale."

Üks Masso väidetest on see, et ta visati ambražuurile, et varjata Ilvese ja toonase nimega Ieva Kupce suhet. "Teda ma nägin juba esimese aasta jooksul (2013) väga palju. Nad olid tihedalt ja lähedalt koos. Suhtlus oli selgelt isiklik. Presidendi töösuhted käivad läbi kantselei. Töökohtumised lepitakse kokku läbi kantselei ja töötajad on alati juures. Isegi kui sõpradega räägitakse tööjuttu, siis on töötajad juures. Meie töö oli muuhulgas olla ka presidendile mälu eest. Me pidime tegema märkmeid, pidime teadma millest kellegagi jutt pooleli jäi. Ieva Kupcega kõikidel konverentsireisidel veetis president aega koos ilma, et kantselei oleks selles osalenud."

"Ainus põhjus, miks ma praegu üldse räägin sellest taustast on see, et mind tõmmati sellesse täiesti ilma, et oleks seda palunud. Minu kuritegu või rumalus oli see, et läksin sinna tööle ja tegin seal pühendumisega tööd. Ja see minu töölepingusse (ei kirjutatud), et mind tembeldatakse millekski, mida ma seal majas ei olnud, et mulle mõeldakse välja minu isiklik suhe - mitte hoolides sellest, milline on minu enda elu. Kuidas minu CVd, minu edasisi töövõimalusi, minu lähedasi inimesi see kõik mõjutab - see ei huvitanud oma majas ka kedagi," räägib Iivi Anna Masso.

"Kõige selle peale oleks kena kuulda nii meedia kui kantselei poolt avalikku vabandust, aga nagu inglise keeles öeldakse, siis "I'm not holding my breath" (ei hoia hinge kinni - ingl. k.), et seda võib ilmselt ootama jäädagi," sõnas ta lõpetuseks.

Sildam: mingit kiusamist pole olnud

Presidendi kantselei avalike suhete nõunik Toomas Sildam kinnitab, et presidendi kantseleis pole keegi kunagi arvanud, et Iivi Anna Masso ja presidendi suhted on midagi muud kui töised. "Siin majas pole kunagi ühtegi sellist inimest tööl olnud, kes oleks midagi muud arvanud."

Miks aga ei kaitsnud kantselei Massot avalikult? "Iivi Anna Masso sai selles Kroonika artiklis sõna. Ta kinnitas, et ta suhe presidendiga on ainult töine." Ei presidendi ega kellegi teise kuvandit Sildami hinnangul artikkel ei mõjutanud: "Ma arvan, et Kroonika artikkel ei mõjutanud presidendi, tema abikaasa ega teiste selles artiklis nimetatud inimeste kuvandit."

"Eks see on alati selline mõttekoht seltskonnaajakirjanduse kollakamate lugudega, et kui palju sa neile jõudu pühendad," kommenteerib Sildam ajakirjaniku küsimust, kas presidendist või tema esindajast poleks olnud kena midagi siiski sekka öelda.

Mingit kiusamist Sildami sõnul kindlasti toimunud ei ole: "Mina, selle üheksa aasta jooksul, mis ma siin olen olnud, ei ole küll kordagi mingit kiusamist presidendi kantseleis kogenud ega näinud seda ka teiste suhtes. Temasse suhtuti siin majas väga professionaalselt kui professionaal. Ma arvan, et kõik, mis on tema töökoha kaotusega toimunud, ka see on talle tegelikult selge.

Masso väidete kohta Ilvese ja Kupce kantselei koordineerimata kohtumiste kohta juba aastal 2013, sõnas Sildam: "Nõunikud ei ole presidendile lapsehoidjad. Nõunikud annavad presidendile nõu - see on nende funktsioon," kommenteerib teemat Toomas Sildam.

Töökohustuste osas Sildamil Massole etteheiteid ei olnud: "Minul oli näiteks temast väga suurt abi. Äärmiselt laia silmaringiga, väga nõtke sõnaseadmisega inimene."

"Radar" uuris, kas kantselei tunnetab, et midagi läks nihu - kas poleks mitte kena võtta telefon ja helistada inimesele, kes tunneb end haavatuna, et küsida, kuidas ta end tunneb ning võibolla vabandada? "Mul on alati kahju kui inimesed tunnevad ennast haavatuna - täiesti siiralt," sõnab Sildam seepeale. "Aga helistate talle?" uuris ajakirjanik Robert Kõrvits. "Ta blokeeris mind Facebookis oma sõprade hulgast. Nii et ootan kuni ma sinna tagasi pääsen, siis kindlasti kirjutan," sõnas Sildam.

Raie: Masso oleks võinud märke lugeda, et tema teeneid ei vajata

Iivi Anna Masso otsene ülemus oli presidendi kantseleijuhataja Siim Raie, kes täna töötab Muinsuskaitseameti juhina. "Radar" uuris ka temalt Masso väidetava kiusamise kohta. "Ma nüüd ei oska öelda, mida ta peab kiusamiseks. See oli tihe, mõttetihe seltskond ja keskkond. Ja ideed võivad olla vastukäivad," ütleb Siim Raie.

Raie sõnul toimus vestlus Massoga üle kahe tunni: "Ma ei saa öelda, et see mu elu kõige meeldivam vestlus oli. Enne koondamisteate andmist püüdsin ma seda töösuhet lõpetada poolte kokkuleppel. Iivi oli sellega nõus ainult tingimusel, et talle makstakse välja palk kuni Ilvese presidentuuri lõpuni, mis oli sel hetkel 20 kuud. See polnud kantseleis eelarveliselt ega sisuliselt mõeldav. Ja paber, millele ta ütleb, et ta sunniti alla kirjutama, oli koondamisteade. Ta peab selle allkirjastama, et on selle kätte saanud."

Siim Raie ütleb, et Masso oleks võinud lugeda märke juba varem, et tema teeneid ei vajata. Raie sõnul sai tema jaoks koostöö lõpp selgeks 24. veebruaril kui president ei palunud Massot riigi sünnipäeva kõne kirjutamise koosolekule. "Kui nõunik, kes on tööle võetud kõne kirjutamiseks ei osale 24. veebrari kõne kirjutamisel, siis kui palju sõnumeid tal veel vaja on, et vajadus tema järele on kadunud," rääkis endine kantselei juht.

"Ma saan inimlikult tema haavumisest aru. Ma ei ole ise sellises olukorras olnud. Minu kohta ei ole Kroonika sellist jama kirjutanud. Aga sellest kõigest on võimalik üle olla ja väljuda teisiti kui need teed, mida tema on täna valinud," märkis Raie.