KEIRA KNIGHTLEYl on õnnestunud paari aastaga Hollywoodi tippude sekka tõusta.
Keira Knightley (24) kohta leidub hulgaliselt huvitavaid fakte. Näiteks see, kuidas ta endale nabarõnga sai. «See oli mu ema idee, ja ma maksin selle eest oma lapsepõlve kogumisfondist võetud rahaga,» ütleb ta. «Olin siis 13aastaseks saamas. Mul olid koolis rasked ajad, olin sõpradega tülis ja ema otsustas, et ma pean saama midagi väga cooli — midagi, mis teeks mul tuju heaks. Kõik oleks olnud hästi, kui ma poleks pidanud mängima telefilmis Oliver Twist. Pidin kandma liibuvat korsetti, ja see hõõrus kohutavalt.»
Nabarõngast oli hiljem aga lausa kasu. «Ema tahtis, et see oleks minu väike saladus,» räägib ta. «Aga kuidagimoodi on sellest saanud minu kaubamärk. Režissöör Richard Curtis nägi seda filmis Bend It Like Beckham ja armus sellesse. Nii pääsesin ma filmi Love Actually.»
Keira kannab oma nabarõngast uhkusega praeguseni. Esiteks on see ilus lapsepõlvemälestus, teiseks meenutab see talle kodunt eemal olles teatrinäitlejast ema, kes on tütre karjääris alati tähtsat rolli mänginud. «Ta oskab mind päris hästi orbiidile visata,» itsitab Keira. «Kui olin 18aastane, laenasin «Kariibi mere piraatide» esimese filmi esilinastuse jaoks Valentino särgi. Ma ei suutnud otsustada, kas kanda seda või mitte, sest see oli täiesti läbipaistev. «Pane see selga, mis sul viga on!» innustas ema. «Sa pead seda kandma, see näeb suurepärane välja.» Tal oli muidugi õigus. Kui ma seda 18aastaselt poleks kandnud, siis millal veel?»
Üllatav edu
Nüüd ei vaja Keira filmidesse pääsemiseks enam ei nabarõngast ega läbipaistvaid särke. «Kariibi mere piraadid» on teinud temast rahvusvahelise staari, kelle kirjutuslaud on tööpakkumiste all lookas. Noor filmidiiva on aga nii hõivatud, et ei jõua neid kõiki läbigi vaadata.
«Kui me «Kariibi mere piraate» arutama hakkasime, oli selja taga 50 aastat, kui selline film poleks iial läbi löönud,» räägib Keira. «See oleks olnud kuulus oma läbikukkumise poolest. Aga see kukkus välja uskumatult hea. Ma mäletan ikka veel, kuidas ma esimese filmi esilinastusel Orlando Bloomi kõrval seisin ja me püüdsime teineteisele toeks olla. «See film võib totaalselt läbi kukkuda, aga teeme näo, et oleme ühise asja eest väljas,» ütlesime me. Poole filmi pealt oli meile selge, et see on päris hea. Tundus, et kõik nautisid seda. See oli üllatus. Täielik üllatus.»
Miks Keira sellisel juhul üldse nii kahtlases projektis nõustus osalema? «Sest mul polnud parajasti muid pakkumisi,» ütleb ta.
Johnny Depp on parim
Nüüd, kui kolmas film «Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus» on kinolinal, tunneb Keira end piraatide ja muude karmide meeste keskel kui kala vees. Parim selles filmis on tema sõnul Johnny Depp — mitte üksnes näitlejana, vaid ka töökaaslasena. «Tema tegelaskuju Jack Sparrow on väljakutse selles mõttes, et ta on nii naljakas,» räägib Keira. «Kõik kogu aeg nõrkevad naerust. Iga kord kulub kümme võtet, enne kui see hirnumine ükskord lõpeb.»
Keira ja Orlando, mõlemad pärit Inglismaalt, on Deppi juba au-inglaseks kuulutanud. «Ta oli inglase moodi juba enne meiega kohtumist,» räägib Keira. «Inglise aktsent on tal igatahes küljes, või vähemalt on see palju vähem ameerikalik kui varem. Ja joob ta nagu inglane, mis tuleb alati kasuks.»
Suurema osa «Piraatide» võtetest on Keira veetnud meesteriietes. Võtete vahepeal tuleb tal harjuda millegi palju ebamugavamaga. Keirast on lühikese ajaga saanud ka stiiliikoon ja moeajakirjade lemmik. «See on päris naljakas,» räägib ta. «Oled nagu mannekeen — sul on seljas võõras kleit, sa kannad võõraid ehteid, keegi sätib su soengut ja meiki... See pole üldse minu moodi, mis mingis mõttes on see päris huvitav.»
Mehed ja meedia
Paar aastat tagasi filmi «Uhkus ja eelarvamus» võtetel armus Keira näitleja Rupert Friendi. Paar on koos tänaseni. Kuid Keira otsustas juba õige noorelt, et rambivalgust ta oma eraelule langeda ei lase. «Arvan, et otsustasin seda oma elu esimesel intervjuul, mis võis olla siis, kui olin 15aastane,» ütleb ta. «Minu meelest peaks igaüks selgelt välja ütlema, mida ta on nõus tegema ja mida mitte. Keegi ei taipa, kui tähtis on privaatsus, kuni see ära võetakse. Ja see on väga, väga tähtis asi. Miski, mis kuulub vaid sulle ja su perekonnale. Ma kaitsen väga oma privaatsust.»
Sellegipoolest on ta pidanud üle elama paar ebameeldivat meediatormi. Üks neist puhkes aasta alguses, kui Keirast ja Rupertist rannas tehtud pildid jätsid mulje, nagu oleks Keiragi ühinenud Hollywoodi alakaaluliste klubiga. Keira on korduvalt pidanud selgitama, et anoreksiat ta ei põe — ta on loomulikult sale. «Käisin sellepärast isegi arsti juures,» räägib ta. «Mulle öeldi, et minu kehatüübi juures peaksin ma kaalus juurde võtmiseks sööma palju rämpstoitu, lõpetama trennitegemise ning jooma palju alkoholi. Põhimõtteliselt olen ma loomulikult sale. Ma ei saa sinna midagi parata.»
Igatseb puhkust
Järgneva aasta või koguni paar kavatseb Keira filmibisnisest eemal olla. «Viimased viis aastat mu elus on kokku kasvanud üheks aastaks,» ütleb ta. «Ma ei tee vahet, mis juhtus eelmisel aastal ja mis üle-eelmisel. Kõik on olnud üks pikk filmivõte, mis iseenesest on tore. Ma armastan oma tööd, tõesti armastan. Aga ma kardan, et kui ma samas vaimus jätkan, siis ma hakkan varsti vihkama seda, mida ma armastan. Ja seda ma ei taha. Nii et ma pean aja maha võtma, eemalduma, natuke õppima ja siis tagasi tulema. Loodetavasti olen siis jõudnud järgmisele tasandile, mis iganes see ka ei ole.»
