“Nagu ma ajakirjale “Kroonika” mainisin, siis olen vigastustest praktiliselt paranenud, kuid ei saa siiski veel öelda, et kõik oleks korras. Tänud nendele, kes minu pärast mures olid, hoolimata sellest, et ei tunnegi mind ja mulle heade soovidega sõnumeid saatsid FB vahendusel ja meele paremaks oma toetusega tegid. Paraku aga oli ka neid, kes arvasid, et tore oleks ka paar sõna halvasti öelda. No mis ma ikka ütlen — loodetavasti teil ega teie lähedastel kunagi midagi sellist läbi elada ei tule ja kui minule halvasti ütlemisest läks meel kergemaks, siis on ju hea,” kirjutab Liisa.

Tõsielustaar ütleb, et kuigi näiliselt ei ole tal enam midagi viga, siis juhtumi tagajärjel on tal tekkinud paanikahäired: “Ei saa enam rahuliku südamega üksinda ringi rännata ja isegi kodus tekib teinekord hirm, kui kuulen koridoris samme. Kusjuures ma polegi peale seda juhtumit eriti kuskil käinud, sest kodust tööle ja vastupidi, sõidan ma taksoga ja poes käin üliharva, sest oma liikuva eluviisi tõttu ma väga kodus ei söö.”

Naise sõnul on juhtumit jäänud meenutama ka paar armi ja püsivad on ka peavalud, mis ilmselt kestavad veel mõned kuud. “Eks ma hoian valuvaigistid käe kõrval ja katsun hakkama saada. Alustatud on kriminaalmenetlus ja mingi karistuse asjaosalised kindlasti saavad. Mis karistuse, ma ei tea ja isegi kui teaks, ei saaks ma seda kommenteerida- sest tegu on kriminaalmenetlusega,” ütleb Liisa ja lisab lõpetuseks, et rohkem kommentaare ei blogis ega ka avalikult ta antud teema kohta ei jaga.