PUBLIKU VIDEO: "Visa hinge" staar Robert Davi: Bruce Willis ja Steven Seagal ei ole mingid muusikud, aga mina olen hoopis isemoodi loom!

 (16)
Täna Saku Suurhallis!

Kui Publiku võttegrupp ühte Tallinna ilusamasse hotelli kohale jõudis, oli Hollywoodi megastaar ja laulja Robert Davi end juba mugavalt tugitooli istuma sättinud, jälgides valvsa pilguga, kuidas kaamerat üles pannakse, jagades seejuures paremale ja vasakule näpunäiteid, kuidas seda paremini teha saaks. “Ah et sulle meeldib hoopis Nirvana,” märkas ta intervjueerija t-särgil olevat kirjutist, kommenteeris ka abielusõrmust ning käskis kohe seejärel fotograafil kaameranurka vahetada ja oma assistendil kardinat päikesevalgust järgides kohendada. Tundus, et tal ei jää miski kahe silma vahele — ja see pole ka mingi ime, kuna tegu on ühtviisi eduka professionaaliga nii muusika- kui filmitööstuses.

Kas mikrofon, relv või hoopis kaunis tüdruk?

“Mulle meeldiks mikrofoni või relva asemel hoida käte vahel hoopis kaunit tüdrukut,” keeras Davi Publiku avaküsimusele kohe vinti peale. “Kui pean aga tõesti valima, siis võtan pigem mikrofoni, kuna see on palju romantilisem. Kuigi ka relval on omad eelised, olen südames ikkagi romantik ja laulmist ja muusikat pean hingelähedasemaks,” nurrus ta võluvalt, vaadates samal ajal intervjueerijale ülima intensiivsusega otse silma.

Kohe sai ka selgeks, et iga küsimus on arvel ja kuigi Davi tekitas mulje, otsekui võiks temaga ka veidi nalja teha, siis nii see ometi polnud. Parandatud said nii tema nime hääldus (õige on Davii, mitte Davi või Deivi toim.) kui ka väärarusaamad märulinäitlejatest ja muusika tegemisest. “Kullake, ära nüüd küll valesti aru saa, ma pean väga lugu Bruce Willisest ja Steven Seagalist, aga ma ei pea neid muusikuteks. Nad on lihtsalt näitlejad, kellel on hobi. Mina aga tudeerisin muusikat sügavuti, õppisin ooperilaulu, ma olen hoopis isemoodi loom! Minu prioriteediks oli alati muusika, ma olen võitnud ülemaailmseid auhindu. Ma pole näitleja, kes laulab, vaid laulja, kes näitleb!” sõnas ta.

Jõuline ja tahumatu pahelisus + muusika ja poeesia = Robert Davi

Kuigi Davi leidis tee tagasi muusika juurde vaid mõned aastad tagasi, teadis ta enda sõnul alati, mis on tema tegelik kutsumus ja esinemiskogemuski on muljetavaldav — 15 000 inimest Long Islandil, New Yorgis pole mingi probleem. “Olen igal pool käinud — Hiinas, Austraalias… kõigis neis erinevais paigus on põnev välja uurida, milline on publiku vastuvõtt ja mis neile korda läheb. Ootan väga, et kõik ilusad Eesti inimesed tuleks minu kontserdile, et saaksin teile laulda,” pöördus ta Delfi lugeja poole otse kaamerasse. Mees juba teab, kuidas oma mõtet jõuliselt väljendada.

“Mul on küll karm ja tahumatu välimus, aga see on paljudele kuulsatele näitlejatele omane — näiteks Humphrey Bogart, Charles Bronson, Robert Michum. Ma ei näe välja nagu müürililleke, eksole! Ja kui sul on tahumatu välimus, siis pannaksegi sind paratamatult kurikaelte või niisama kõvade kuttide rolli. Aga selle jõulise pahelisuse kombineerimine poeesia ja muusikaga loobki intrigeeriva vastuolu. Sinatral oli ka see olemas! Kui ta ikka vaatas sulle otsa ja ähvardas su jalad ära murda, siis sa uskusid teda. Milline laulja tänapäeval seda suudab? Vabandust, mulle väga meeldib Michael Bublé, aga temast ei usuks seda keegi. Kui mina ütlen, siis küll usutakse!” muigas ta rahulolevalt.

Sinatra parim sõber surmani

Robert Davi võiks Sinatrast ilmselt jutustada järgmise päeva hommikutundideni ja kauemgi veel, kuna kõige esimene kord, kui nad kohtusid, leidis aset juba 1977.aastal. “Olin siis noor näitleja, kes õppis alles ülikoolis. Mu toonane õppejõud oli näitleja ja teatriteoreetik Stella Adler, kes oli teinud koostööd Stanislavskiga (vene näitleja, lavastaja, teatrijuht ja -teoreetik toim.). Stella tõi Stanislavski tehnika Ameerikasse ja õpetas ka Marlon Brandot — kõik olid mu loovisiksuse kujunemise juures olulised tegelased. Nagu ka Sinatra. Igas tõelises Itaalia peres (Davi juured on Itaalias, Torrettas toim.) oli kaks iidolit — paavst ja Sinatra. Ja mitte ilmtingimata selles järjekorras,” naeris Davi.

“Film, mille võtetel Frankiga kohtusin, oli “Contract On Cherry Street“. Me saime sõpradeks ja olime lähedased kuni tema surmani,” meenutas ta. “Ma ei võtaks küll iial õigust kellegi teise eest rääkida, aga selle põhjal, mida need, kes teda tundsid, näiteks Quincy Jones (maailmakuulus muusik ja helilooja toim.) ja Phil Ramone (Grammy’ga pärjatud muusikaprodutsent toim.), on mulle öelnud, julgen arvata, et Frankile oleks mu esinemised meeldinud," kinnitas ta.

40 aastat karjääri ja ikka veel see "Visa hing"

Kuigi Davi karjäär on varsti kestnud juba 40 aastat, väidab mees ise, et pole pidanud perega koosolemiselt pühadeaegu eriti järeleandmisi tegema. “Olin ka tänavu jõululaupäeval perega ja asusin teele 25.detsembril. Aga sellest pole midagi, ma tahtsin väga Eestisse tulla, kuna Teie riigil on väga pikk ajalugu ja vanad traditsioonid, millest olen palju kuulnud,” sõnas ta siiralt. Ühtlasi on Davi vägagi kursis sellega, et nii siin kui ka mujal maailma vaadatakse jõulude paiku hirmus agaralt “Viga hinge” (Davi kehastas filmi esimeses osas FBI eriagent Johnsonit toim.). “Minult on varemgi seda küsitud ja ausalt öeldes pole see mu meelest mingi jõulufilm. Minu jaoks on jõulufilm hoopis “See imetabane elu” (“A Wonderful Life”, James Stewartiga peaosas toim.) “Visa hing” on pigem pühadeperioodi kõrvalprodukt, millest on lihtsalt viimase paari aastakümnega saanud jõulufilm, mis on ühest küljest täiesti mõistetav ja teisalt, kummaline. Ma tean paljusid, kelle jaoks see on jõulufilm!”

Vaata video lõpuni, et teada saada, kuidas Davi reageerib Publiku kingitud Vana Tallinna liköörile ning millises filmis teda edaspidi näha saab. Vihjeks olgu öeldud, et ta hakkab kehastama Leonid Brežnevit!

Robert Davi esineb Saku Suurhallis esmaspäeval, 28.detsembril, pileti saad osta Piletilevist!