Rain Tolk meenutab lugematuid seiku Peeter Ristsooga: tema jaoks oli iga päev kingitus, aga suhtumine väga punk!

 (30)
Peeter Ristsoo
Peeter RistsooFOTO: RAIGO PAJULA

Filmimees Rain Tolk tundis hiljuti lahkunud koomikut ja telenägu Peeter Ristsood pikki aastaid ning nende sõprus sai alguse sama värvikalt kui jätkus. Tolgil jagub Ristsooga seotud uskumatuid seikasid enam kui intervjuusse ära mahub, mistõttu jagas ta neid lahkelt Publikuga.

"Ta oli super tüüp," alustab Rain. "Temas oli teatud väärikus, härrasmehelikkus, mingid valged ülikonnad, imelikud sallikesed, kikilipsud, mida ta armastas kanda," kirjeldab ta Ristsoo väljapeetud välimust. "Aga suhtumine oli väga punk!" lisab Rain naerdes juurde ja avaldab kahetsust selle üle, et kui kolleeg Kolga-Jaani kolis, jäi nende suhtlus harvemaks, kuniks lõpuks viimasel aastal sootuks lakkas. "Me ikka nägime tegelikult, kui asja ette võtsime. Ta tavatses helistada ja öelda: ega muud polnudki, aga et kui ma tahan jooma tulla, siis pean hommikuni jooma! Aga ega ma niikuinii magama ei lähe, tõenäoliselt lähen jälle mingisuguse litsi juurde." meenutab Tolk muheledes Ristsoo sõnu. "Me olime väga head sõbrad."

Kui vähegi võimalik, kasutas Rain Ristsood alati oma reklaamides, kuid mitte nende pikaajalise sõpruse tõttu, vaid kuna tegu oli tõepoolest värvika tegelasega. "Tutvusime siis, kui ma ajakirjanik olin. Mäletan, et kõik teadsid teda miskipärast, ta oli poliitikakommentaator ja temalt pärineb nii mõnigi käibefraas. Näiteks keegi kuulis pealt, kuidas Ristsoo rääkis mingist Isamaaliidu poliitikust ja karjus üle saali: "Einoh, see mees on ju pehmelt öeldes m***!" Sellised ütlused läksid kohe ajakirjanike seas käibele," muigab Rain ning meenutab, et ju tulenes Ristsoo rikas sõnavara sellest, et talle meeldis tohutult lugeda. "Ta kodu koosnes rahvusvahelistest suhtest rääkivatest raamatutest segamini spikoonikatega. Terve ta elamine oli raamatuid täis, kõik põrandad, kapid, WC's olid ka raamatud...,"

Ristsoo andis Tolgile nende tutvuse alustuseks intervjuu, milles rääkis pikalt oma elust nii siin- kui sealpool ookeani, peamiselt aga oma värvikatest New Yorgi seikadest. Muuhulgas paljastas härra selle, kuidas ta töötas kunagi pornonäitlejana. "Üks sõnaus, mis Ristsoo eesti keelde tõi, on "taustan*kkuja". Selle sõna originaal ongi temalt pärit minu meelest," on Rain veendunud. "See tuli kasutusele siis, kui ta kirjeldas oma karjääri järgmiste sõnadega: ega mina polnud peaosas, ma olin alati pigem selline taustan*kkuja." Panin selle mõiste siis artiklisse ja see levis kui kulutuli!" meenutab ta.

"Üks väga äge seik, millega ta eriti tähelepanu tõmbas, oli sellises kanalis nagu Raadio Top, mis oli Jüri Makarovi raadiojaam. Seal tegi ta koos Toomas Saareperaga saadet nimega "Intrigeeriv pärastlõuna". No seal pandi ikka kõvasti tina, ta üldse koguaeg pani mõnusalt tina ja oli pidevalt lõbusas tujus. Igatahes, see saade oli põhimõtteliselt oma olemuselt raadioversioon EstoTV'st. Kogu Ristsoo raadiokarjääri tipphetkeks sai ilmselt aga kord, kui nad kutsusid stuudiosse prostituudid, et rääkida pikemalt sellest elukutset. Üks prostituut hakkas otse-eetris talt suhu võtma ja Ristsoo tegi sellest kõigest reportaaži," muljetab Tolk.

Seejärel saabus aeg, mil Rain Tolk ja Ken Saan hakkasid EstoTV'd tegema, mille arvukates jaburates seikades Peeter Ristsoo üha tihemini figureerima hakkas. "No üks näide jälle: oli vaja, et mingi Rootsi televisiooni delegatsioon saaks tuttavaks Eesti kultuuriga. Kuidagi sattusid nad meie otsa ja ilmselgelt polnud neil vähimatki aimu, millega tegemist on. Korraldasime siis niiöelda Eesti kultuuri tutvustamise õhtu, kuhu kutsusime "Eesti tuntuima kunstniku" Seksi-Kristi. Ristsoo kehastada jäi mingi roll, mida ma kahjuks täpselt ei mäleta enam, aga see polegi tähtis. Asja tuum seisnes hoopis selles, et kui midagi nihu peaks minema, siis Ristsoo etendab infarkti ja mängib, et sureb ära."

Tolgi kirjelduse kohaselt läks rootslastel juba Seksi-Kristi peale "juhe nii kohutavalt kokku", et põgeneti ummisjalu üle põrandal tõmbleva Ristsoo. "Me olime nad kutsunud mingil põhjusel kusagile hotellituppa," jutustab Tolk ja nendib, et sellest sai alguse suuremat sorti skandaal, mille käigus kaevati veel linnavalitsusse ja Eesti Televisiooni bossid pidid lausa omavahel seal midagi kokku leppima. "Mõned inimesed kartsid, et nende karjäär on kohutavalt kahjustatud sellest, kui Seksi-Kristiga olla ühes kaadris. Selle parandamiseks panime nägudele Rootsi lipud. Ristsoo võttis asja väga kenasti kokku: "Einoh, rootslastel ei ole närvi, kurat!" Pärast seda sai temast meie püsikunde, ta kehastas enamasti väliseestlasest professorit ja vaidles täiesti reaalsete tegelastega. Näiteks olime mingil konverentsil, kus ühel pool oli keegi poliitik ja mõned ärimehed ning Ristsoo enda väljamõeldud tegelase Jüri Lausmaana, kes oli aktiivne kauboikapitalist. Ta läks tõsimeeli kõigiga vaidlema."

Üks õnnestunumaid kehastamisi on Tolgi hinnangul pärit aga sellest korrast, kui käidi toona Kati Murutari nime kandval Kati Saara Vatmannil külas, kuhu Ristsoo sisenes Ameerika pastorina. "Ristsoo läks täiesti kreisiks seal Murutari juures. Hakkas jutlustama, kuidas mina ja Ken oleme moraalitud värdjad, keda tuleks kõige julmemal viisil karistada ja siis mingil hetkel ta kiskus lausa juukseid. Murutar oli näost lilla kõige selle peale, mis ta enda kodus toimus," meenutab Tolk ja pakub, et see kõik võis aset leida sajandivahetuse paiku, kui EstoTV episoode ühe soojaga järjest valmis vorbiti.

Kuigi Ristsoo oskas olla väga härrasmehelik, meeldis talle alati kauneid naisi imetleda. Ja mitte ainult imetleda. "Ta oli õudne n*kumees. Tal need n*kujutud olid lõppematud ja see oli elu lõpuni kuidagi nii, et naisterahvad ta külge kleepusid. Isegi siis, kui ta oli juba 60-aastane, ikka oli aeg-ajalt mõni 23-aastane pruut. Ja see kusjuures ei tähendanud, et ta oleks monogaamiat harrastanud, pigem meeldis ikka väga laialt panna... näiteks keegi sõitis Ristsooga ühes taksos esiistmel ja taga olevat näinud kõvemat sorti tonksamine," edastab Tolk suisa filmilikke kuuldusi. Tolgile meenuvad ka korrad, mil õpetaja ja tõlgi ameteid pidanud Ristsoo juures sai end harimas käidud, mis alati aga lõppes hoopis napsuvõtmisega. "Kui ta esimese asjana mulle kohutavalt kange džinntooniku valas, siis ei tulnud õppimisest midagi välja," muigab ta.

Surma teema oli Rain Tolgi sõnul Peeter Ristsoo jaoks alati kuidagi läbivaks teemaks. Näiteks ühes reklaamis kehastas ta rikast Kanada onu, kelle surma oodatakse, et saaks juba kord päranduse kätte. "Oma esimese infarkti sai Peeter juba 90ndatel ja oli seejärel nädal aega koomas. Kui ta läbi ime tagasi tuli, siis oli iga päev ta jaoks kingitus ning ta arvestas sellega, samas see tegi talle palju nalja. Pärast sai ta veel 3 infarkti ja elas ka eesnäärmevähi üle. Ta oli surma osas alati väga leplikul seisukohal. Näiteks kui ta sai südamestimulaatori, siis ainsaks probleemiks oli, et "enam ei saa juua samapalju kui varem ja m*** ei taha ka enam sama hästi tõsuta, peab Viagrat võtma."