Raivo E. Tamm pühendas oma autojuttude raamatu vanemate 60. pulma-aastapäevale ning mees tunnistab värskes intervjuus, et pikk kooselu on olnud ka tema ideaal. "Juba kooliajal olin mitmesse klassiõesse armunud ja kaalusin ikka tükk aega, millisega võiksin abielluda, sest kujutasingi ette, et kui ma nüüd abiellun, siis olen kuni surmani koos. Sealt aga ei tulnud midagi. Hiljem esimesele päris pruudile ei meeldinud, et sain teatrikooli sisse, ja segastel asjaoludel see sõprus ka pärast paari kuud lõppes. See oli mulle ikka päris suur hingeline pauk, sest ma tõsimeeli mõtlesin, et tema ongi see, kellega saan koos vanaks. See, et mu kooselud enne nüüdset ei ole kestnud, on mulle tegelikult väga raskelt mõjunud. Mul on olnud oma vanemate ees piinlik, et ma pole õnnestunud. Olen tundnud, et midagi on nii valesti läinud," ütleb E. Tamm

Tänapäeval on aga jäänud mulje, et sellist armastust kohtab harva ning kokku jääjate põlvkonna järeltulijad kolivad lahku või tahavad sootuks üksi olla. Raivo meelest peitub asi selles, kui palju seksuaalset alatooni meid iga päev ümbritseb: "Sõidad autoga või vaatad telerit, kõiki asju reklaamitakse ideaalse naise või mehe pildiga. Mul on tunne, et see mõjutab inimesi alateadvuseni välja, nii et kõik otsivadki aina ilusamat, targemat ja seksikamat partnerit. Praegune täiuslikkuse kujutamise laviin on nii suur. Samuti räägitakse oma suguelu parandamise kõiksugustest võimalustest. Proovi ainult seda või teist. Mul on tunne, et inimhingeke on selle kõige kõrval nii nõrk, et hakkabki tahtma seda, millest talle kujutluspilt luuakse. Mul on ka sõprade ja tuttavate hulgas niivõrd palju aastakümneid koos olnud paare, kelle lahkuminek on meid kodus vägagi šokeerinud. Enamiku puhul poleks osanud uneski näha, et midagi sellist võiks juhtuda. Aga ei, inimesed otsivad midagi ahvatlevamat, midagi põnevamat ja siis veel põnevamat."