“ALEX LEPAJÕE Lepajõe jättis mu maha,” tunnistab RENATE ALLABERT lõppenud armusuhet, mille käigus ta kolm aastat näitlejanna Merle Palmistega meest jagas.
#p3# Seriaal jätkub: Renate (33) avastab elu iseseisva naisena. Ta on juba pool aastat uhkes üksinduses veetnud: armastatud mees, õnnepäevil hingesugulaseks nimetatud teledebütant ja legendaarne paadipõgenik Alex Lepajõe jättis ta maha ning lõi suhte sootuks uue naisega. Kõmulise taustaga kinnisvaradaami ja temast veelgi kuulsama näitlejanna mehejagamine nii eraelus kui ka ajakirjanduses on lõppenud.
Head ja ilusad mälestused
«Kui ma vanaemale ütlesin, et Alex jättis mu maha, oli vanaema valmis telefonitoru haarama ja Alexile helistama,» jutustab Renate. «Vanaema armastas Alexit väga ja talle oli meie suhe väga tähtis. Talle ei mahu siiamaani pähe, et mina, kes ma alati ise mehi maha jätsin, olen nüüd mahajäetud naine. See oli minu jaoks draama, aga see ei murdnud mind.»
Renate süütab sigareti ja vaatab vestluskaaslasele oma säravate pruunide silmadega pikalt otsa. Ta ei häbene sõnu «mahajäetu» ja «armuke». Selline on juba kord elu. Elus on igasuguseid inimesi ja juhtub kõikvõimalikke asju.
«Minule on mälestused Alexist head. Ma mõtlen sellest, mida me koos tegime, ja sellest, mida ma temalt õppinud olen. Seda pole vähe — Alex tegi minust selle, kes ma olen. Enne temaga kohtumist olin väga feministlik. Mul on küll poeg, ent ma olin kindel, et enam ei sünnita ma kunagi ühelegi mehele. Alex muutis mind pehmemaks, leebemaks ja vastuvõtlikumaks — naiselikumaks. Põhimõtteliselt olen ma valmis veel sünnitama.» #p4p#
Alex algatas suhte
Kui Renate Allabert ja Alex Lepajõe teineteist esimest korda nägid, oli see vaid tööga seotud põgus kohtumine. Renate oli kinnisvaramaakler Ober Hausis ja reserveeris ruume kohtumiseks kreeka äripartneritega. «Ma nägin seda meest, kes oli minu arvates nii energiline, et see oli peaaegu naljakas,» meenutab Renate. «Pärast küsis keegi minult, kas ma tean, et see oligi Alex Lepajõe — legendaarne põgenik. Ei teadnud. Siis ei avaldanud see mulle ka kuigivõrd muljet.»
Vastupidine mulje oli ilmselt tugevam. Maakler Renate lauale hakkasid tekkima firma sekretäri sedelikesed teadetega «helistas Alex».
«Kui ma temaga esimest korda välja läksin, ei mõelnud ma ikka veel midagi erilist. Veidi juurdlesin, et ega ta minu mainet ei kahjusta.
Teadsin, et ta on abielus, armastab oma naist ja last — olin nende kohta ajakirjandusest lugenud. Mina poleks teda välja kutsunud, kuid ma ei näinud ka põhjust mitte minna.
Leidsin Alexis hingesugulase, enesele väga lähedase ja kalli mehe. Ehk olime liigagi sarnased — kaks plussi ju ei tõmbu. Aga miinuste järele ma ka ei igatse…»
Ülalpeetav naine
Aktiivset elu elavast maaklerist sai Alex Lepajõesse armudes ülalpeetav naine, kes sõltus mehest nii emotsionaalselt kui ka majanduslikult. «Alex maksis arved ja ostis mulle, mida ma vajasin. Mul endal polnud mingit raha. Tegelikult pole see üldse kerge elu, eriti kui oled harjunud ise teenima,» jutustab Renate. «Me olime päevad läbi koos, hiljem ka paljud ööd. Mul polnudki oma raha vaja, võisin iga hetk Alexilt küsida.»
Renate on mehele tänulik, et ta teda siis maha ei jätnud, kui ta temast majanduslikult sõltus. «Nüüd oli see ainult emotsionaalne löök. Ma pidasin suhet Alexiga oma elu kõige tähtsamaks asjaks. Kui Alexisse armunud olemise ja temaga igal pool kaasas käimise kõrvalt enam töö jaoks aega ei jäänud, loobusin tööst.» #p5v#
Varem ei osanud Renate aimatagi, et suudab olla ülalpeetav. Niisugune naine, kel enesel ei ole midagi. «Tagantjärele leian, et see oli õpetlik kogemus. Nüüd ma tean, et suudan mõlemat, nii ülalpeetav olla kui ka hommikust õhtuni tööd teha.»
Armastada võib ka kahte
Renate tunnistab, et ehkki ta on unistanud, et tema ja Alexi vahel tekiks püsisuhe ning ta oleks Alexi naine, pole ta end lasknud segada sellest, et pidi meest Merle Palmistega jagama. «Arvan, et Alexil oli õigus, kui ta ütles, et armastab kaht naist. Ma suutsin seda aktsepteerida. Kui ma oleksin ta selle pärast maha jätnud, et ta peale minu veel kedagi armastab, poleks see minu poolt olnud mitte armastus, vaid omamissoov.»
Oma endise rivaali Merle Palmiste kohta ei ütle Renate midagi halba. «Ta on ilus naine ja hea näitleja. Ma tean, et ta on minu kohta halvasti öelnud, aga see on tema asi. Ta on mind ajakirjanduses ja laste ees vargaks ja valetajaks nimetanud… Keegi pole minusse sellepärast halvemini suhtunud.
Ma ei karda tähelepanu, ka negatiivset mitte. Kui minu kohta ilmus uudis, et ma olen ühe reisi eest võlgu, kommenteeris üks mu meestuttav, et mis seal siis kummalist on, kui ilus naine käib reisimas ega taha selle eest maksta.»
Alexi vastuolude kütkeis
«Arvan, et Alex jättis mu maha sellepärast, et ma muutusin talle tüütuks,» arutleb Renate mõtlikult. «Ma ise olen selles ka süüdi, minust sai tema vastuolulise iseloomu ohver.»
Renate selgitab: «See mina, kellesse Alex armus, erines üsna tugevalt sellest naisest, kelle ta maha jättis. Kui me tutvusime, olin iseseisev ja enesekindel. Ma kasutasin tugevat meiki, mul olid pikad küüned, väga kõrged kontsad… Alex ütles alailma, et ära piina ennast selliste asjadega, ole loomulikum. Ja mina olin loomulikum, sest Alex tahtis niimoodi. Kuni ühel hetkel sain peegli ees aru, et ma pole enam see, kellesse ta armus. Püüdes talle rohkem meeldida, olin end palju igavamaks muutnud.
Mõttemaailmaga oli lugu sama. Alexile meeldis, et ma olen temaga hommikust õhtuni koos. Ja mina olin. Sisuliselt elasin ma tema elu. Kuni mul ei olnud talle enam mitte midagi huvitavat anda ega rääkida — ma olin ennast ammendanud. See on kurb. Aga ma ei süüdista selles Alexit. Tegelikult ka ennast mitte — ju see lihtsalt pidi nii minema.»
Renate ohkab. «Alexile on tähtis, et naine tahaks ema olla. Ta armastab väga lapsi. Julgen öelda, et tema tütar on ainuke naine, kes Alexi üle tõesti valitseda suudab. Ent tema isatunnetes on suur vastuolu — naine, kes on talle sünnitanud, muutub tema jaoks ebahuvitavaks. Võib-olla just see tõi Alexi omal ajal Merle juurest minu juurde, et Merle oli emaks saades osa oma huvitavusest minetanud.»
Illustreerimaks väidet enese ja Alexi erinevustest jutustab Renate, kuidas ta koos mehega kunstimuuseumis käis. Kõrvuti olid kaks maali: ühel istus valges pitsivahuses kleidis naine klaveri taga, teisel oli kujutatud talunaine, rätik ümber pea ning vaagen küpsete õuntega käes. Renate arvates oli kaunim daam klaveri taga, Alexi arvates talunaine õunavaagnaga. «Mine tea, ehk olime Merle ja mina Alexi jaoks hoopis liiga head naised. Liiga glamuursed ja daamilikud,» arutleb Renate.
Töö aitas kriisist üle
Kui tööl käiva naise muutumine mehest sõltuvaks oli Renatele raske, siis kannapööre, tagasi ise otsustavaks ja majandavaks naiseks, oli veelgi raskem. Esmalt proovis Renate hakata piljardiklubi pidama, ent veidi hiljem otsustas ta taas kinnisvara kasuks.
«Uuesti tööle minek polnud kerge. Isegi aastane eemalolek lööb jalad alt, aga mina olin kolm aastat tööalaselt täielik mittekeegi. Olen uhke, et hakkama sain.» Renate Allabert juhatab kinnisvarafirmat Kopli Kinnisvara, mis kuulub Alex Lepajõele. Lisaks büroo juhatamisele tegutseb ta ka taas aktiivselt maaklerina.
«Piirkondlikud kinnisvarabürood on praegu veel üsna uued asjad, aga see süsteem toimib hästi,» kinnitab Renate. Lisaks Kopli Kinnisvarale on ta avanud büroo ka Nõmmel ning peatselt plaanib seda teha ka Lasnamäel.
Mees peab olema härra
Nostalgia nimega «oli kord» pole Renate rida. Tema näeb toimuvas ka üht-teist naljakat. «Nüüd on teiste tüdrukute kord Alexiga esikaantel poseerida. Tundub, et naiste kuulsaks tegemine on tal nagu missioon. Usun, et neid naisi tuleb tal veel palju.»
Ka Renate ise ei saa austajate vähesuse üle kurta. «Võiksin tegelikult päevapealt abielluda,» ütleb ta mõtlikult. «Aga ma ei taha. Veel ei taha. Ehkki ma tunnen, et olen kestvaks suhteks peaaegu valmis.»
Renate märgib, et tema ellu on taas ilmunud mees, kellega ta lävis enam kui kümme aastat tagasi. Ent kaunis daam igatseb minna edasi, mitte tagasi. Renate on
üsna kindel, et mees, kellele ta oma käe ja südame usaldab, peab olema linnahärra. «Mu eelistused on üsna selged. Mees peab olema linlik, soliidne… Härrasmees, ühesõnaga. Mingit traktorit ma maja kõrval näha ei tahaks. Ka majapidamistööd ei kuulu mu lemmikute hulka. Eelistan pigem linnas raha teenida ja koduabilisele maksta.»
