«Kariibi mere piraatide» staar räägib oma puudulikust prantsuse keelest ja omapärastest fantaasiatest.
Johnny Depp (43) oli aastaid Hollywoodi paha poiss. Ta elas nagu pöörane rockstaar, suhtles glamuursete naistega (tema ekskallimate hulka kuuluvad Winona Ryder ja Kate Moss) ning tegi kõik, et mitte kuuluda Hollywoodi «magusate poiste» koolkonda. Ta valis filmirolle, mis varjasid tema ilu — võtkem või Edward Scissorhands — ning temast sai Hollywoodi kõige kõrgema honorariga näitleja.
Kuid Hollywoodis ei ole Johnny õnnelik. Tal on elukaaslase Vanessa Paradis’ga kaks last, Lily ja Jack, ning nad ostsid endale hiljuti saare Kariibi meres — et olla sellest kõigest võimalikult kaugel. Neil on kodud ka Vanessa kodumaal Prantsusmaal ning loomulikult Los Angeleses, kuid viimases viibivad nad vaid töö sunnil.
Järgnevas intervjuus räägib Johnny, miks ta tahaks olla lihtne koduperemees.
Vanessa on rääkinud, kui väga ta naudib kodus olemist ja laste kasvatamist. Kui kolmas «Kariibi mere piraatide» film valmis saab, kas kavatsed ta tööle tagasi lasta ja ise koduperemeheks jääda?
Mul poleks midagi lastega koju jäämise vastu, kui Vanessa tahaks karjäärile pühenduda. Annan endast parima, et teda õnnelikuks teha — ta on mulle nii palju andnud.
Kus sa oma perega praegu elad?
Me elame paari kuu kaupa erinevates kohtades. Viimasel ajal oleme seoses «Piraatide» võtetega palju Bahama saarel olnud. Seal on nii ilus! Nii rahulik ja vaba ja lõõgastav.
Veedad palju aega oma kodudes Pariisis ja Lõuna-Prantsusmaal. Kuidas sul prantsuse keele õpingud edenevad?
Beaucop mieux! (palju paremini). Mul on endiselt maailma kõige halvem aktsent, aga ma töötan selle kallal. Saan keelest piisavalt aru, et mõista oma lapsi, kui nad prantsuse keeles räägivad. Nad ei pea arvama, et issi on idioot.
Kas räägid lastega prantsuse keeles?
Mina räägin nendega inglise keeles, Vanessa prantsuse keeles. Nii on parem, sest ma ei taha, et mu õudne prantsuse keel neid korrumpeeriks. Aga mu tütar annab mulle halva häälduse andeks. Ta ütleb mulle isegi: «Oh, c’est tres bon, papa.» (see on väga hea, isa). Mulle kohe meeldib seda kuulda!
Ostsid endale Kariibi merre saare. On see vast investeering...
Me elame edaspidigi Prantsusmaal ja USAs, et meie lapsed saaksid osa mõlemast kultuurist, aga Bahamale tuleb meie päriskodu. Kuna Lily ja Jacki vanematele pööratakse kõikjal palju tähelepanu, on meil seal kergem luua neile normaalne elukeskkond. Elu saartel on nagu teine maailm. See on parem kui paradiis.
Kas jätad saare selliseks, nagu ta on, või tood sinna Hollywoodi luksust?
Ma ei kavatse ehitada hiiglaslikku paleed. Jätan selle nii naturaalseks kui võimalik. Ma ei kavatse saarel oma lippu heisata — ehkki see oleks omamoodi naljakas.
Hiljuti avaldati edetabel, millest selgub, et sa oled Hollywoodi kõige kõrgema honorariga näitleja. Kas see üllatab sind?
Raha tähendab mulle vaid seda, et see annab mulle vabaduse. Oleksin õnnelik ka paarisaja dollariga taskus, peaasi, et rent on makstud ja pere toidetud. Esimene arukas investeering mu elus oli majaost Lõuna-Prantsusmaal. Ehitasime koos Vanessa ja Lily-Rose’iga sinna endale elu. See oli esimene koht mu elus, mida võisin kutsuda koduks.
See oli suur saavutus, kui arvestada sinu segast lapsepõlve.
See oli mu elu üks tähtsamaid hetki, sest see tähendas, et me Vanessaga ehitasime endale midagi, mis andis meile püsivusetunde. Sama lugu on saarega. See on lihtsalt veel üks kodu, kuid see pakub privaatsust veelgi kaunimas ümbruses. Me armastme endiselt Lõuna-Prantsusmaad, seal on nii hea, kui üldse olla saab. Me elame seal väikeses külas, kus kohalikud suhtuvad meisse hästi ja püüavad meid kaitsta.
Kas nad peavad sind superstaar Johnny Deppiks või naaber Jeaniks?
Lõuna-Prantsusmaal elamise juures on tore see, et ma saan seal rääkida inimestega kitsedest ja juustust ja ilmast ja veinist. Keegi ei küsi minu käest iial, palju mu viimane film sisse tõi.
Oled mänginud ligi 50 filmis. «Kariibi mere piraadid» on esimene, mille järjes sa nõustusid osalema. Kuidas see juhtus?
Filmile järje väntamine tekitab minus jälestust. Aga antud juhul on tegemist perefilmiga, mida naudivad miljonid lapsed. See lugu paelub tõeliselt.
Tundub, et sa oled väga õnnelik ja oma eluga rahul. On see nii?
Mul on hea tunne. See on peaaegu hirmus, sest vahel mul esineb vastikuid paanikahoogusid. Kõik tundub liiga hea, et olla tõsi. Ma pean ikka veel kõvasti pingutama, et mitte muretseda. Aga praegu on kõik väga, väga hästi.
