2000. aasta Eurovisiooni võitjad, hallipäised taani vennad OLSENID räägivad Kroonikale oma hiilgavast karjäärist ning suhetest alkoholi ja jumalaga.

#p2#Erinevalt Eesti võidukatest eurolauljatest pole kahtlust, et Jųrgen (52) ja Niels «Noller» Olsen (48) on oma tunamullusest võidust võtnud, mis võtta annab.

Tulnud igal aastal turule uue albumiga, teinud menu laineharjal Euroopale tuuri peale. Juulikuus käisid Eestis, esinedes ülimenukalt Pärnu veefestivalil «Watergate».
Väga vähesed taanlasedki saavad maitsta üleeuroopalist kuulsust. Laulvad vennad ise naeravad, et püsivad nüüd Taani vutimeeskonnaga ühel kursil.

Rock’n’rolli lapsed
Olsenid meenutavad, et nende vanemad laulsid ja võtsid neidki kontsertidele kaasa. Ella Fitzgerald, Cliff Richard... ja siis tulid biitlid. Niels hakkas pisikesena trumme taguma, vanemale vennale jäi kitarr. Kui Jųrgen oli 12 ja Niels 8, kolis pere pealinna Kopenhaagenisse, kus vennad lõid ühe teise vennapaariga ansambli The Kids.
Teismeliseaastate lõpus osalesid Olsenid hipimuusikalis Hair.
«Juukseid oli meil siis rohkem ja need polnud nii valged,» sügab Jųrgen naerdes oma halli kukalt.

Seitsmekümnendatel kasvatasid vennad oma menu Taanis ja naaberriikides üha uute albumitega. Suurimad hitid edetabelites jäid 1980ndate algusesse.

Kuni 2000. aasta Eurovisioonil kolm lavaminutit Stockholmis lennutasid velled võidulauluga On The Wings Of Love uutesse kõrgustesse. Neile endilegi üllatuseks.
Niels ütleb, et see oli sama ettearvamatu kui Läti võit tänavu. Jųrgen lisab, et nemad uskusid toona Eesti Inese laulu võitu.

«Naljakas, mina mõtlesin et Eesti võidab Stockholmis. Kopenhaagenis ma Everybody võitu ette ei näinud. Aga väga hea meel oli, et Eesti võitis, sest see pööras kõigi silmad korraga uuele väiksele riigile.»

Ent kui «juhus» vendadele Olsenitele Stockholmis naeratas, oli neil album Euroopasse paiskamiseks «igaks juhuks» värskelt valmis. Ja esinemiskutseid jätkus aastaks. Aastaga said vennad maha neljasaja ülesastumisega, küll kontserdilavadel, küll teles ja raadios.
«Võidujärgse hooga käisime läbi vähemalt kümme riiki.» Ja kui aasta pärast pöördusid Eurovisiooni-paabeli pilgud Kopenhaagenile, oli vendadel järgmine plaat esitlemiseks ajastatud. Seegi tõusis Põhjamaades edetabelitesse.

Pole veel vanaisad 
Vennad tunnistavad, et Eurovisiooni-võit tegi nad Euroopas kuulsamaks kui kunagi varem. Kooris kiidavad nad Eurovisiooni kui head telesaadet, mis üheks õhtuks liidab ja toob teleka ette erinevaid põlvkondi perekondlikuks rituaaliks. «Vaatavad koos nii kaheksa-, kaheksateist- kui ka kaheksakümneaastane.»

Saku Suurhallist Euroopasse jõudnud telepilti jälgis kumbki Olsen naisega oma kodus. Nielsil seltsiks 7aastane pesamuna. Suuremad lapsed (27-, 21- ja 18aastane) vaatasid lauluvõistlust väljas  oma sõpradega. Nagu Jųrgenigi kaks tütart (23 ja 18). Vanaisad pole veel kumbki.

#p3p#Niels kiidab, et isegi kahel korral võiduta jäänud Cliff Richard kinnitavat ikkagi Eurovisiooni tähtsust oma karjääris. «Rääkisime sellest hiljuti Cliffiga,» heidab Niels näilise hooletusega. Üks Taani ajakiri helistanud ja pakkunud välja mikrofoni ees kohtumist briti popiveteraniga. «Rääkisime oma tund aega Kopenhaagenis. Ta isegi teadis meie võidulaulu,» lisab Niels. «Kontserttuurid Euroopasse on andnud meile võimaluse kohtuda paljude vanade suurte staaridega. Koos kohvi juues on nad väga normaalsed inimesed.»
Aupaklikust toonist võib välja lugeda, et taani vennad ise ennast «vanade staaride» hulka ei loe.

Suvemajad ja autod
Kirugu kahtlejad pealegi Eurovisiooni võitjate populaarsust odavaks ja lühiajaliseks, vennad usuvad, et nende näide tõestab vastupidist. Peab ainult ise rauda taguma, kuni see kuum on.

Taani lehed on spekuleerinud, kui palju kaks võidujärgset aastat vendade kukrut on suurendanud.

Mehed ise jäävad muheledes tagasihoidlikuks. «Elame edasi samades kodudes, kus varem,» pobiseb Niels. Siiski, ta premeeris end majaga Hispaania rannikul.
«Aga see oleks tulnud varem või hiljem,» kiirustab ta lisama. «Kui raha tulema hakkas, eks me siis pidime naisega mõtlema, mis me sellega nüüd teeme.»

Jųrgen tunnistab end suureks autofänniks. «Ostsin BMW kabrioleti. Ja maja Taani sadamasse. Mul on nüüd oma paat ja muud värgid.» Aga temagi ei usu muidugi, et ainult rikkus õnnelikuks teeb...

Niels täpsustab: «Muidugi hea, et ei pea enam mõtlema, kuidas saan üüriraha makstud. Aga kui vaadata tähtede poole ja mõelda, et meieni kumav valgus on olnud teel tuhandeid valgusaastaid, mis loeb siis raha?»

Anonüümsed Alkohoolikud
«Väikevend» Nielsi artistilegendi kuuluvad ka alkoholiprobleemid. «Oh, see oli kaheksakümnendatel,» lööb mees käega. «Olen nüüd aastaid AA-mees ja puhas.» Niels loksutab šampusepokaalis kokat. Teise käega veab pookstaveid autogrammiküttidele.
«Kas Eestis on ka Anonüümsete Alkohoolikute rühmad?» Niels uurib seda igas riigis, kuhu ta jõuab. Teda aitas AA uuesti raja peale. «Mu kõrval olid alati küll ka toetav pere ja vend. Aga alkohoolik leiab ju alati kõigi jaoks vabandusi. Kuni lõpuks polnud mul enam ühtki vabandust järel.» Niels naerab pingutatult. «Läksin viinaravile. Nagu ikka, kaheksa–kümme nädalat. Siis liitusin AA-rühmaga, kohtumine omasugustega aitas. See muutis mu elu täielikult.»

Niels ei mõtlevat enam sellele, mis enne oli. «Milleks rääkida minevikust, kui mu elu on praegu palju täiuslikum. Ei, see pole seotud ainult meie Eurovisiooni-võidu või rahateenimisega. Midagi uut on tulnud mu südamesse ja mõtteisse elu kohta...» Niels laseb näole kristlase leebe naeratuse.

Negatiivne ja positiivne vend?
Elust räsituma näoga Nielsi kõrval paistab Jųrgen üsna muretu vend. On’s ta olnud läbi elu enesekindlam ja tugevam?

«Mu vend oli väga noor, kõigest 18, kui saime tõelisteks popiidoliteks. Mina olin juba 22, mul oli lihtsam selle tundega elada. Pidin lihtsalt olema küpsem ja suutma seista temagi eest. See hoidis üleval, mina ei tohtinud tema kõrval lubada endale nii palju alkoholi. Ta ei teinud ka alati vahet, kes on ta tõelised sõbrad. Tundsin vastutustunnet, kui ta triivis ringi, teadmata õieti, kus suunas.»

Milles Niels Jųrgenist tugevam on? Jųrgen naerab vastust otsides. «Oma usus. Mina ei usu jumalat nii nagu tema. Muidugi mitte mingit habemikku vanameest, vaid jumalikku korraldust atmosfääris. Mina ei jaga neist asjust, üht-teist olen tema kõrvalt õppinud. Alkoholiprobleemidega maadlemine tõstis ta mingile uuele tasandile, mida mul pole. Mul ei ole sellist respekti religiooni suhtes.»

Niels ütleb otse, et tema elu suurim rõõm ongi praegu jumal: «Ainus, kes kõike teab ja valitseb.»

Jųrgen seevastu ütleb end enim nautivat maist populaarsust. «Näiteks Eestisse tulekut. Inimesed võtsid meid siin fantastiliselt vastu! Nagu Austriaski paar päeva tagasi.» Jųrgen heidab naeruse pilgu mööduvaile naistele: «Meie eurolaulu mõte, et küpsenagi võib naine olla kaunis, töötab ka siin. Ka Eesti «tüdrukud» on väga kaunid veel 40–60aastaselt.»