Laulja Rolf Roosalu elab üksi, kuid ta ei tunne end üksildasena. Rolfi jaoks eeldab pesapunumine kindla pinna jalge alla saamist. Korteri ta juba soetas!
Tahaksin endale tulevikus vähemalt kahte last,» unistab Rolf Roosalu (30). Aga tal pole midagi ka selle vastu, kui neid peaks rohkem sündima.
Rolf käib tihti Tartus külas oma vanemal õel ja tema kolmel lapsel, kellest noorim, Joosep, sai hiljuti kolmeseks.
«Saan oma lapsevajadust väikese Joosepi peal välja elada. Hästi lahe on vaadata, kuidas nad arenevad – lapsed õpetavad siiralt elama,» sõnab Rolf.
Lahkhelid tuleb klaarida koheselt
«Pean end loominguliselt paika saama, siis suudan oma eluga ka muus mõttes kaugemale minna. Minu jaoks on praegu olulisemad muusika ja karjäär kui pesapunumine. Selleks on oma aeg, ja küll see aeg tuleb varsti,» räägib Rolf, justkui mõningase igatsusega.
Rolfi süda on aastaid tuksunud muusikale, sõpradele ja perele. Armusuhted olid talle aktuaalne teema kümme aastat tagasi, Tallinna elu algusperioodil. Rolf tõdeb, et harjumuse jõud on tugev – kui oled tükk aega üksi olnud, siis ei pitsita soov suhet luua eriti hinge.
{poolik}
«Kui oled harjunud kellegi kaisus magama, siis on pärast väga raske üksi magada. Ja kui oled tükk aega üksinda olnud, siis on teistpidi raske. Inimene su kõrval on küll tore, aga justkui natuke võõras,» arutleb Rolf.
Kuna lauljatöö eeldab tihtilugu Eesti teisest otsast öösel kodu poole sõitmist, nii et kalli kaissu jõuab alles hommikul, peab tulevane olema mõistev inimene.
«Tohutu usaldamine peab olema,» tähendab Rolf. Ta teab, et paljudel muusikutel on probleeme armukadeda kaaslasega. Tüli tõusvat ka sellest, kui pärast esinemist on veini trimbatud.
«Tihtipeale ei mõisteta, et ka meelelahutajad vajavad meele lahutamist sõprade seltsis,» märgib Rolf.
Rolf leiab, et lahkhelid tuleb lahendada kohe. Kui inimesel on midagi hingel, siis võiks ta sellest rääkida, sest muidu koonduvad pisikesed vääritimõistmised suureks rusuvaks arusaamatuste palliks.
Naiste poolt hoitud
«Minu jaoks on kõige olulisem hoida inimsuhteid,» lausub Rolf. «Ei ole vaja suhelda ebaoluliste inimestega. Elu on liiga lühike, et seda niisama raisata. Inimestele, kes alati on sinu jaoks olemas ja sulle kunagi selga ei keera, tuleb pühendada oma aega topelt.»
Rolfile on kõige lähedasemad ema ja õde – viimane on talle nagu teine ema. Kui ta väike oli, siis ema ja õde tülitsesid tihti selle pärast, kumb saab emakohustusi täita.
«Ema on mu fänn. Ema on mind kogu aeg toetanud, ta pole mulle kunagi peale surunud, et peab ülikooli minema, õppima seda, teist või kolmandat, et näidata oma sõbrannadele – näete, minu poeg on ka ülikooli lõpetanud!» räägib Rolf.
Rolfi ema, lasteaia juhataja, on osanud poja talenti suunata. Poiss tegi esimese etteaste nelja-aastaselt emadepäeva kontserdil. Üheteistkümneselt sai ta peaosa muusikalis «Oliver».
Kui ema on Rolfi püüdlusi alati soosinud, siis vanaema, kindlate tõekspidamistega eakas proua, tunneb muret, et lapselaps pole kõrgemat haridust omandanud.
«Vanaema jaoks olen ma ikka laps. Ta ei näe, et olen 30aastane, juba kaksteist aastat täiskasvanud inimene, saan iseendaga hästi hakkama. Loomulikult on hea, kui keegi hüva nõu annab ja kaasa aitab, aga liigne muretsemine ei ole toeks,» räägib Rolf.
Rolf tunnistab, et oma isast pole ta kunagi päris täpselt aru saanud. «Isa justkui hindab mu püüdlusi, aga ta ei oska väärtustada oma elu ja neid inimesi, kes on tema ümber. Minu jaoks on isa hea näide, kuidas oma elu mitte elada – ma teen oma elu sammud vastupidises suunas.»
Armastab kodusoojust
Rolf kolis Tartust Tallinna 2002. aastal ja tormas kohe «Fizz superstaari» võistlustulle. Algul toetas noormeest rahaliselt ema. Roll muusikalis «Miss Saigon» tõi esimese suurema palga ja ta sai hakata ise üüri maksma. See andis elule uue väärtuse.
Juba keskkooli päevil püüdis ta end ise ära majandada – töötas Vanemuises klienditeenindajana ja käis suviti lihtsamaid töid tegemas, näiteks aedu värvimas. Vanemuises oli tema ülemuseks Laine Jänes (nüüd Laine Randjärv – toim.), kellega siiani saab hästi läbi.
Tallinna tulles heitis Rolf ankrusse sugulase korteris. Seejärel kolis ühest üürikorterist teise, kuni leidis soodsa müügipakkumise. «Soetasin endale kodu Tallina kesklinna poolteist aastat tagasi. Minu tingimus oli, et seal oleks kamin, sest elav tuli on mulle oluline,» ütleb Rolf.
Viimased poolteist aastat on Rolf olnud palju kodust ära, laevadel esinemas. «Kui oled kaks nädalat Eestist eemal, avastad, et telefon enam ei helise... Inimsuhted on kiired jahtuma.»
Seetõttu otsustas Rolf suveni aja maha võtta, kodus olla, kamina ees istuda ja unistada. Laulja arvates tuleb palju unistada, sest mida rohkem sa seda teed, seda suurem on tõenäosus, et unistused teostuvad. Rolf unistas kunagi Eesti eurolaulukonkursil osalemisest. Nüüd on see tehtud ja ta saab unistada uusi, suuremaid unistusi.
