"Ta käis mulle peale, et võta-võta ja ühel päeval tõstsin ma käed üles: olgu, võtan. Järgmisel päeval sain aru, et tegelikult ei tahtnud ta midagi ära anda. Teater läks lihtsalt kolme miljoniga pankrotti – ühe aastaga. Ta poleks pidanud mulle kägu ajama, et tahab kunstilise juhtimise üle anda, ta oleks võinud surmani seal teatrit edasi teha," leiab Roman.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena