«Loreeni ümber sobib just see müstiline salapära,» iseloomustab oma artisti tänavu favoriidiks hinnatud Rootsi eurolaulu «Euphoria» autor Peter Boström. Eestiga seoses toovad rootslasele muheluse näole siin joodud «tere-tulemast-vodka-liitrid» kunagise koostöö aegu meie Maarjaga.

Neljapäeval tähistas Eesti tiim Bakuus Ott Leplandi (25) ja režissöör René Vilbre (42) sünnipäeva. Laupäeval oli põhjust ühispeoks Rootsi ja Norra delegatsioonide õuel. 41 sai Peter Boström – mees, kes on Bakuus mõlema maa eurolaulude autorina! Eelmisest kevadest Düsseldorfis on tal juba pronksmedal – produtsendina kruvis-lihvis just tema Eric Saade esitatud laulu «Popular» kogu Euroopa aknaklaase purustavaks hitiks. Tänavune Rootsi «Euphoria» valmis tal tandemis kolleeg Thomas G:soniga, Norrale eraldatud «Stay» aga kahasse nimekaim Figge Boströmiga.

«Üksi olen ma harva valmis oma meloodia-ideid lauludeks kirjutama,» selgitab Peter edumeetodit. «Kipun huvi asja vastu kaotama, enne kui laulust õiget asja saab. Ikka on parem, kui keegi kõrvalt oma ideega mind innustab.»


Risti-rästi võidu poole

Bakuusse-pääs Norra finaalist oli Peter Boströmil taskus juba veebruarist. Märtsis peetud Rootsi lõppmängus Melodifestivalenil praadis ta aga nagu «ameerika mägedel» või «nagu isa, kes peab valima oma kahe lapse elu ja surma vahel». Sest tema vabrikust pärinesid nii võitnud Loreeni «Euphoria» kui ka hääletamise lõpuni kannul rebinud ja teiseks jäänud Danny «Amazing». Nii tundis Peter oma võiduöös ka kaotuse pettumust. «Eks see eufooria mul siis, jah, natuke skisofreeniline oli,» tunnistab ta. «Muidugi oli mul Dannyst kahju. Seda enam, et ta juba teist aastat mu lauluga teiseks jäi… Väga tore poiss ja väärt artist!»

Paaril aastal Melodifesti-valenit kohapeal kajastamas käies olen ma imestanud, kui keerulistes mustrites Suur-Rootsi laulutegijad ja esitajad tegelikult koostöösse põimunud on – igal aastal aina vahelduvates kombinatsioonides. Seal «perekonnas» pole vist patt omavahel paati vahetada. Seda mõrum võib olla alla neelata see, kui võidab artist, kellega sina eelmisel aastal töötasid ja võistlesid? Näiteks tunamullu kirjutas Peter laulu «Manboy» Eric Saadele. Paraku jäi see siis Rootsis kolmandaks. Mullu panustas ta juba Dannyle ja talle kirjutatud hitile «In the Club». See aga jäi siis napilt alla just Eric Saade võidunumbrile «Popular»!

Mäletan tol ööl Petrit tummakslööduna seismas Stockholmi öös, uhke järelpeosaali suitsetajatenurgas… Varem lõbus mees oli täiega pettunud. «Jah, siis ma tundsin end küll kohutavalt süüdi.» Ta oli kogu oma auru panustanud Danny loosse, viimasel hetkel aga oli kolleeg-konkurent Frederik Kempe kutsunud ta produtsendiks laulule «Popular» seda viimast õiget lihvi andma… «Ja kui see võitis ja Danny teiseks jäi…»

Sama kordus tänavu veel hullemini – Danny jäi jälle teiseks, kaotades oma maestro «teisele traavlile» Loreenile. Peter vangutab pead: «Seekord oli vähe teisiti.»


Istudes kahel toolil

«Euphoria» sai lähte juba eelmisel kevadel 18. mail. (Mees mäletab täpselt, sest järgmisel päeval sai ta 40aastaseks.) «Nagu ikka, mul olid arvutisse salvestatud mõned meloodia-ideed. Kutsusin Thomase enda juurde stuudiosse, mängisin talle ette… Koos tuli see laul meil suht kähku.»

Selgub aga tõik, et laul, mis nüüd kõlab vägevalt ja ainumõeldavalt Loreeni esituses, oli algselt mõeldud Dannyle. «Talle see ka meeldis, aga ta kahtles, kas seekord Melodifestivalenil osaleda jõuab.» Äsja oli Dannylt ilmunud tema debüütsingel Inglismaal. Popi-mekas terendasid rootsi poisile pikema koostöö lepingud. Aga… Danny singel «If Only You» tõusis tippu vaid Poolas ja Venemaal. Sügiseks oli selge, et Londonis rootsi poisi tähelend loodetud hoogu sisse ei saa. Kodus Stockholmis tagasi, oli Danny valmis osalema kohalikus laululahingus.

«Aga me olime juba leidnud Loreeni, kes tõesti võttis seda laulu põlemisega! Siis sai Dannyle viimasel hetkel tehtud «Ama-zing»… Nägin, kuidas tal süda sees murdus, kui finaalis punktide andmiseks läks ja järjest selgemaks sai, et Loreeni ta ei võida,» räägib Peter. «Samas jätkus tal mehisust tulla mind, käsi pihku, õnnitlema. Tuli ja tunnistas, et tema poleks «Eupho-riat» nii hästi esitanud. Ta pani end uskuma, et «Amazing» on talle parim laul… Dannyga on tore ja kerge töötada, ta on just parimas mõttes down to earth ja easy-going… Võitu väärt. Tean, ta ei anna alla – ehk järgmisel aastal. (Ohkab.) Jah, laulutegijana tuleb vahel istuda korraga kahel või enamal toolil. See on raske, eriti kui sinu omad lõpetavad esimesel ja teisel kohal. Aga me elatame ju end ja peret sellest – kirjutame rohkem laule kui ühele.»


Liiga noor, et mäletada Waterloo-ööd

Pärin rootslaselt tema päris esimest Eurovisiooni-mälestust. «Paar nädalavahetust tagasi, kui Thomas G:son meil kodus õhtust söömas käis, tuli see meil teemaks. Mis on üle aegade parim eurolaul, mida me juba ka ise telekast nägime?

«Erinevalt temast mina ABBA «Water-loo» võitu ei mäleta, olin liiga pisike,» sõnab Peter. «Minu Eurovisiooni ajaarvamine algab Iisraeli võiduloost 1979. «Halle-lujah» kõlab ju tänagi tugevalt. Sattusin hiljuti raadiost kuulma, tõi lapsepõlve meelde – kuidas perega teleka ees kaasa elasime. Millise eurolaulu Thomas sellele vastu pani, ma ei mäletagi – see teema tõusis jutuks pärast õige mitmendat õlut…»

Produtsendina on Peter töötanud paljude Rootsi tähtedega, sealhulgas ka võidukate Eurovisiooni-diivade Carola ja Charlotte Nilsson-Perrelliga…

«Nende kahega kümmekond aastat tagasi, kui tundsin end juba enesekindlamalt. Päris noorena ühtäkki mõne suure staariga stuudios vastamisi seistes olin muidugi häbelik. Võttis aastaid – nüüd ma neid enam ei pelga,» naerab ta.

«Muusika põhineb ju vabal tunnete väljendamisel. Ja et laulja end stuudios vabalt ja hästi tunneks, tuleb mul produtsendina endast pinge maha saada. Jätta neile veenev mulje: siin ma olen – suudan teha nii, ja kui vaja, oskan ka naa…»

Eesti eest laulnud Anna «Sahlene» kiitis mulle ette: «Oi, Peter on mu elu üks parimaid sõpru üldse!» Keda peab Peter oma tähtkolleegidest lähedasteks?

«Minagi armastan Annat kui sõpra. Oleme koos alustanud mitut laulu – kahju, et üksi neist pole veel plaadile saanud…» Peter möönab, et tihti on muusikutel nagu näitlejatelgi – kellega ühise asja kallal töötad, need on ka kõige lähedasemad. «Teisiti ei saakski. Siis aga tulevad uued projektid peale, ja tekivad paratamatult järgmised. Ja järgmised…»


Rootsi ja Norra ekspordivad moslemi verd

Paar aastat tagasi võitis Taanis laul, mis Rootsis isegi eelvooru ei pääsenud. Võiks arvata, et nii on tänavunegi Norra lugu «rootslaste ülejääk».

«Ei-ei,» tõrjub Peter. «Mulle lihtsalt helistati Rootsi EMIst ettepanekuga, kas ma ei tahaks teha mõnd laulu Toojile – noorele andekale poisile Norrast. Alguses öeldi, et lihtsalt tema albumile. Alles hiljem valiti see Norras võistlema.»

Ühtviisi moslemi verd on tänavu nii Rootsi kui ka Norra laulja. Selle vahega, et Maroko berberi verd Loreen (28) sündis juba Stockholmis. Tooji oli aastane, kui ta vanemad Iraanist põhja kolisid. (Muide, nagu meie Ott, tähistab seegi laulupoiss oma 25. sünnipäeva Bakuus – tema aga lausa finaaliõhtul!)

Tegelikult, juba tunamullu võitnuks Rootsi finaali välisriikide žüriide punktidega Süüriast pärit Salem al Fakir. Tookord pani rootslaste telefonihääletus «võõrale poisile» pidurid peale. Valides ikka «heledapäise ja sinisilmse» tüdruku. Kuid pärast häbide häbi oma Anna Bergen-dahliga Oslos – esimest korda ei pääsenud Rootsi poolfinaalist edasi. Näib, et skandinaavlased on endale euroartisti valides muutunud tolerantsemaks. Mullu Rootsi taas esikolmikusse laulnud-tantsinud Eric Saade isagi on Liibanonis sündinud palestiinlane!

«Erinevad nahavärvid on meil juba ammu osa igapäevaelust,» muheleb Peter. «Rootsis elab üheksa ja pool miljonit inimest, neist immigrante ligi 17%. Loomu- likult kasvab nende hulgas ka andekaid artiste. Õnneks noorem põlvkond ei küsi enam sellest, mis värvi nahk lauljal on.»

Hiljuti paiskus Euroopasse siiski
uudis, et Rootsi laulu eest vastutav boss Christian Björkman tahab «Euphoria» mustanahalise tantsupoisi välja vahetada. Sest statistika näitavat, et «mustad» jõuavad Eurovisioonil harva finaali.

«Õnneks see asi lahenes. Ausben Jordan on ka Bakuus laval. Kui ta Loreeni oma kätele tõstab… Just oma kokkuhoidvas haavatavuses sobivad nad omavahel ja meie laulus hästi kokku. Lõppude lõpuks, kelles meist, «puhastest eurooplastestki», ei voolaks segaverd?!»

Mis üks kallistus Rootsi muusikatööstuses loeb

Peter puikleb diplomaatiliselt, kui küsin – kõiki neid Rootsi andekaid eerikuid-loreene-dannisid võrreldes – kes neist on jätnud inimesena kõige meeldivama mulje? «Oh, nad kõik on nii erinevad inimesed,» tõrjub ta. Ja laob kõigile kiidusõnu: «Eric on omal moel tore, Loreen väga omanäoliselt andekas…»

Kauplemise peale nimetab ta siiski ühe isiklikuma seiga: «Okei. Kaks aastat tagasi, kui Danny esimest korda mu kodustuudiosse tuli, siis ta kõigepealt kallistas mul lapsi. Mul on kaksikud poisid. See oli teistmoodi – et tuleb üks noorartist sisse ja märkab austada ka mu peret. Öeldakse, et esimene mulje on see, mis jääb. Seda ei saa enam korrata või parandada. Esimene mulje on tähtis ja kõneleb palju, olgu artistist või inimesest.»

Tänavu jaanuaris said kaksikud Bastian ja Milo neljaseks. «Kui saime naisega teada, et meil tulevad kaksikud, ostsime maja Stockholmist välja, Bålsta äärelinna. Sellesse majja kolisin-ehitasin ka oma stuudio. Hea oli teada, et nüüdsest saan teha tööd oma pere juures kodus!»

Oma Melodifesitvalenil-käikudel imestan, kui konkurentsitult vabalt rootsi Pajusaared-Kotkad-Lõhmused «laulupeo» klubielus läbi saavad ja ühe laua taga õlut võtavad.

«Ega seda nüüd nii tihti ka ei juhtu,» naerab õnnelik pereisa. «Üks asi, mida ma Melodifestivalenil naudin, ongi see hea vaheldus. Mõned päevad sotsialiseeruvat elu – õlled ees, puhud juttu, pidu ja seda sorti värki. Kodus ma tavaliselt õhtuti väljas õlut joomas ei käi. Kolleegidegagi saab enamik asju telefonitsi joonde. Kord aastas Melodifestivalenile – mõneks päevaks natuke välja linna. (Naerab.) See kaks nädalat Bakuus on nüüd igapäevatöö murdmise vahelt boonus-puhkus.»


Maarjamaalt ämbritega viina ja «Kuula»!

Eestiga seostub Peterile ennekõike Maarja, kes omal ajal Rootsis oma kaht esimest albumit salvestades ka tema produtsendikäe all töötas… «Keelatud maa,» hääldab rootslane püüdlikult. Ja muheleb. Millepärast...?

Selgub, et just seda lugu sättides-lihvides väisas tandem Boström & G:son esimest korda Tallinna.

«Tahtsime seal juurde salvestada suurt orkestrit. Mehele, kes meid vastu võttis, tuli aga üllatusena, et lausa täiskoosseisus keelpillirühma ja päris harfi ka… Tema istus sealsamas hotellis maha ja kukkus telefoninumbreid valima. Meile aga öeldi: «Teeme nüüd «Teretulemast!» – korralikult, eesti moodi. Ja siis kanti meile baarist tõesti liitrite kaupa viina ette… Me polnud veel söönud, mõne minuti pärast lubati meid küll vanalinna restorani viia, aga… (Naerab.) Kui me siis lõpuks vanalinna jõudsime... See öö Tallinnas oli tõesti… midagi muud kui kõik muu.»

Oti laulu jäi Rootsi meister Youtube’is kuulama. Kohe, kui see Eestis võitis.

«Fantastiliselt tugev ballaad! Täna-vustest tõesti ka mu lemmik,» kiidab ta. Tundub, et siiralt. Kui ta siis Thomas G:soniga kohtus, nõudnud ta temalt kohe:

«Har du hört estnisk bidragen «Kuula»?» («Oled sa kuulnud Eesti laulu?»). Ja ka tandemi teine pool kuulas sõnatult ja kiitis: «Vau, see on tõesti ilus!»


Rootsi hoiab salapära

Eesti delegatsiooniga võrreldes on Rootsi oma Bakuus kolm korda suurem.

«Meid peaks Bakuus olema oma kolmkümmend,» kinnitab Peter. «Telepoole esindajad, stilistid, meigikunstnik, mänedžerid… Nagu ikka. Ja muidugi Loreeni kaljukindlaim tugi – tema perekond.»

Mullu kindlustas Aserbaidžaani duo enda võidu, tehes paarikuulise promotuuriga ringi peale vaat et kogu Euroopale. Rootsi tiim hoiab Loreeniga, vastupidi, just madalat joont.

«Pärast võitu Rootsi finaalis elab «Euphoria» juba niigi oma elu. See jõudis kohe Skandinaavias ja teisteski maades edetabelitesse. Nii me ei tuuritagi spetsiaalselt,» räägib Peter. «Plaadifirma otsustas, et Loreen ei vaja enam seda. Laul on niigi populaarne, kui me nüüd sellega veel ringi kärutaks, tekiks pigem oht, et publik väsib sellest enne õiget aega. Ta on Rootsis mõnel üritusel esinenud. Minu teada käis ta korra ka Soomes, vist külaliseks nende talendijahi-saatesse. Ei muud…

Rootsis enne võitu käis Loreen muidugi vaat et igas telekanalis ja raadiojaamas esinemas. Nüüdki tahavad kõik temast tükikest saada. Aga ta on olnud valiv – ja ma usun, et see tuleb kasuks. Just see teatud müstilisus, mis on selles laulus ja Loreeni lavaesituses üleval – et see ka Bakuus säiliks!»