Sadade laulutekstide autor Aapo Ilves: kui südamega tööd teha, täituvad ka soovid


Sadade laulutekstide autor Aapo Ilves: kui südamega tööd teha, täituvad ka soovid
Pressimateralid

Kirjanik Aapo Ilves, kes on kirjutanud sõnad Sandra Nurmsalu uuele laulule „Soovide puu“ ja mitmele varasemale eurolaulu võistluslaulule, avas veidi laulutekstide kirjutamise köögipoolt.

„Soovide puul“ on imekaunid sõnad. Kuidas ja millal need valmisid?
Minu pool kodus Räpinas valmisid, ja küllaltki viimasel hetkel valmisid, aga nii see kipubki olema. Priit ja Sandra ootasid Tallinnas ja vahepeal suhtlesime ja täpsustasime teemasid ja detaile.

Millist koostööd olete Sandra Nurmsaluga varem teinud? Kuidas esitus meeldib?
Oleme Priit Pajusaarega varem teinud Sandrale pala „Kevad on alati alles“, samuti on Sandra esitanud minu ja Ott Leplandi laulu „Kuula“. Selle viimatisega on „Soovide puul“ ühist, sest mõlemad tekstid on kirjutatud keeleilule ja konkreetse solistiga arvestades. Esitus on täpselt nii haldjalikult kaunis, kui ma kirjutades eeldasin.

Olete laulusõnade autorina ka varem Eestit esindanud Eurovisioonil. Milline endakirjutatud laul ja selle esitus on olnud meeldejäävaim ja miks?
Võrokeelse „Tii“ (Neiokõsõ, Eurovisioonil 2004 Istanbulis) puhul ma olin rohkem protsessis sees ja kuna see oli minu esimene eurotrall, siis põnevust jagus, aga Oti „Kuula“ (2012, Bakuu) asub ajaliselt tänasele päevale lähemal ja sai üsna kõrge koha, nii et ilmselt on need laulud ikka võrdselt meeles ja südamelähedased.

Seotud lood:

Olete vabakutseline kirjanik ja muusik, Eesti üks tuntumaid laulusõnade autoreid. Kui paljud teie luuletused on viisistatud?
Luuletusi, mis on varem olemas olnud ja hiljem lauluks saanud, on alla saja, aga spetsiaalselt kirjutatud laulutekste on sadu. Nende hulgas ka ooperiaariad libretodes Rahvusooperile Estonia ja Vanemuisele.

Kas tavaliselt kirjutavad heliloojad viisi teie juba valminud luuletusele või palutakse sõnu viisi järgi seada?
See kipub olema žanriti erinev. Pop- ja rokkpalade puhul enamasti antakse viis ette, aga koorilaulude ja ooperiaariate tarbeks teen kõigepealt teksti. Oma autoriloomingu puhul, kui ma ise ka helilooja olen, on olnud nii ja naa, aga ka suisa korraga.

Palun nimetage mõned oma laulud, mis on teile endale südamelähedasemad?
Minu päris oma lauludest on kõige armsamad mu võrokeelsed koorilaulud ja autoriplaatide „Aga ükskord“ ja „Lindilves“ lood. Teistele looduga on nii, et kui töö on hästi tehtud, siis juba ongi südamele hea.

Kas teil on ka endal kindel soovide puu, kuhu siduda lint oma sooviga, või mõni muu sarnane rituaal? Kui jah, kas soovid on täitunud?
Soovide puu on antud juhul muidugi kujund, mitte tootem, aga kui julgesti ja hästi soovida ja südamega tööd teha, siis küll need soovid ka täituvad. Eks sellest võikski „Soovide puu“ sõnumi otsimisel alustada.