«Meil oli kaks pulma – üks ettekujutustes minu ja Jimmy peas ning teine, mis välja kukkus,» ütleb laulutäht Anna «Sahlene» Sahlin, kes neil päevil saab Stockholmis teistkordselt emaks.

Üheksa kevadet tagasi Tallinnas toimunud suurel Eurovisioonil laulis rootsi Sahlene meile välja kõva kolmanda kohal. Võiduka «Everybody» järel on see jäänudki Eestile parimaks tulemuseks sel lauluspordialal. Sellest ajast on ta jäänud ka Kroonika sõbraks. Nii et kui käisime nüüd Rootsi eurolaulufinaalist reportaaži tegemas, helistasime muidugi ka temale. Küsimaks, kuidas tal vahepeal läinud on. Lubas ta ju eelmine kord Kroonika lugejaile peatseid pulmi…


Kohtumispaik muutus

«Jah, aga seekord ma teiega Astrid Lindgreni trepile pildistama tulla küll ei jaksa,» naerab Sahlene (34) telefonis. «Ma ootan beebit…!» Ja telefonist on kuulda, kuidas naise nägu särab. «Kohtume kuskil mulle lähemal.» Kodus on pereisa Jimmyl (35) käsil «väikesed ümberkorraldused» uue pereliikme saabumise puhul. Nii pakub Sahlene kohtumiseks välja kiirtoidurestorani sealsamas Hammarby uuselamulinnaosas. Nõukogude, suurte ootustega inimesele näib Fine Food ehk ühe rootsi tähe kohta liiga lihtne. Aga hiljem loen Internetist, et see pole mingi tavaline kotletipaik, vaid Londonist pärit tervislikku kiirtoitu pakkuv uus trendimärk. «Käin siin söömas iga päev, kui mu tütar Lily lasteaias on.»

Sahlene tellib endale priske taldrikutäie kvaliteetset head ja paremat. Ja asub isuga sööma. Tema aasta uudis paistab ta kehalt küsimatagi kaugele vastu. Üheksas kuu, arstid on tähtajaks välja mõõtnud 10. aprilli.

{poolik}


Pulm nagu printsessil

Läinud suvel, 19. juulil sai Rootsi oma kauaoodatud kuninglikud pulmad. Päeva pealt 34 aastat pärast oma vanemaid kuningas Carl Gustavit ja kuninganna Silviat laulatati kroonprintsess Victoria oma väljavalitu Daniel Westlingiga.

Victoriast aasta vanem Anna kasvas Söderhamni väikelinnas – «kingkarbis», nagu ta oma tillukest lapsepõlvekodu nimetab, printsessi pilt eeskujuks silme ees. Ehk innustas Victoria nüüd teda, pärast tosina aasta pikkust kooselu Jimmyga, talle ka lõpuks altari ees jah-sõna ütlema. Kuu aega hiljem, 24. juulil…

Anna Sahlene (Rootsis kannab ta nüüd juba aastaid seda artistinime) naerab säravalt. Ja tunnistab, et istus terve Victoria pulma kui naelutatult teleka ees. Üks-meeles oma nelja-aastase tütrega.

«Jimmyl sai päeva peale sellest juba kõrini, kuidas me kordamööda Lilyga imetlesime ja õhkasime: «Oh, ta on nii ilus!» Kartsin pisut, et kroonprintsessina saab Victoria väga ametliku, liiga for-maalse pulma. Aga tõesti oli väga ilus. Romantiline. Eriti see kõne, mille Daniel dineelauas Victoriale pühendas.»

Muutmaks oma päeva eriliseks, valisid nemad pulmaromantikaks Gotlandi saare. «Rootsi suurim saar, nagu teil on Saaremaa,» tõlgib Anna. Paaril on seal pisike suvekodu, vana pae- ja maakividest majake suure õuega. «Plaanisime, et just seal väljas kõik toimubki – laulatusest pulmapeoni välja. Et lööme sinna püsti ka lava, et kõik meie peamiselt ju muusikutest sõbrad saaksid seal oma muusikaga üles astuda.»

Plaani toetas enneolematult kuum suveilm. «Juunis olid ju järjest uskumatult ilusad ilmad. Rootsi kuumarekord, pluss kolmkümmend kraadi päevi järjest. Nii et kui me Gotlandile sõitsime, oli õu täiega pruuniks kõrbenud.» Ei jäänu muud, kui neljal käel külvata. Istutada, kasta, niita ja pügada. Et saaks pulmadeks rohelise vaiba.

«Ja siis…,» ohkab Anna, «kaks päeva enne pulmi hakkas sadama. Ja sadas ja sadas.» Nii hullu vihma polnud Anna kusagil Rootsis enne näinud. «Isegi meie naabrid – 97aastne mees ja 93ne naine – ütlesid, et sellist tormi pole Gotlandil enne nähtud.» Külateed lainetasid nagu väikesed jõed. «Täielik mussoon, nagu neil seal troopikamaades…» (Anna teab, mesinädalate reisi tegi paar koos tütrega Taimaale.)

Tookord aga – kiiruga bukiti laulatuseaeg kirikusse ning õuele üüriti tohutu telk. Päev enne pulmi jõllitas Anna oma basseiniks muutunud pulmaõue.

«Tundsin halba eelaimust, et kõik läheb kihva, külalised saavad petta – olen oma pulma ette kaotanud.»

See tunne sai pulmapäeva hommikul veel toitu juurde. Mõrsjale helistas tellitud meigitegija ning teatas, et tema plaanidesse tuli midagi vahele.

«Kui ta siis lõpuks tuli ja mind värvima hakkas, nägin ma aknast, kuidas Jimmy maadleb veel ikka selle telgilahmakaga. Juba koos esimeste saabunud külalistega…»

Aga kõigele vaatamata sai sellest üks taevalik pulm! «Uskumatult ilus! Juba kirikus väga-väga… Ja pärast seal vihma all telgis. Kui väljas oleks pidu ehk õue peale laiali valgunud, siis telki külg külje kõrvale pressitult läks pidu kohe käima. Kõik me head sugulased-sõbrad lustisid ja laulsid koos. Nii palju muusikat…!»

Ka Anna ise oli kirjutanud uue päevakohase loo «Vi hör ihop» («Me kuulume kokku»). «See oli mõeldud Jimmyle ja külaliste ees esitamiseks, aga ehk panen selle nüüd ka plaadile…,» räägib Anna. «Nii et tegelikult sai kõik isegi ilusam. Mitte nii, nagu meie seda ette kujutasime, aga teistmoodi fantastiline. Nagu Jimmy mulle siis pärast ütles: «Meil oleks olnud nagu kaks pulma: üks meie peas ja teine, mis tegelikult juhtus.»»

Pulmasööki ja visamaid pidulisi jätkus noorte õuele veel paariks päevaks. Mis aga kõige tähtsam – Anna libistab pai üle oma kõhu: «Ma usun, et tema sai siia just pulmaööl, või siis paaril järgnenud päeval.»

Üks ilus poisslapse nimi

Juba ammu endale õde luninud Lily saab endale väikevenna. Tütre ootuselevus on nakatanud ka ema: «Eriti need viimased loetud nädalad on mulle tundunud kui igavik.» Lilyl on lasteaiast venna jaoks varuks koguni kaks ilusat poisslapse nime: Mio või Göran. Õnnelik ema aga kuuleb oma kõrvus end juba poega kutsuvat: «Misha!»

Anna loeb üllatust eesti ajakirjaniku näolt ja naerab: «Oh my god, russian, eks ole…!?» Ta ei oskagi seletada, mille või kellega seoses see nimi. «Lihtsalt, mulle meeldib selle nime kõla: Misha. Meil on veel mõned variandid Jimmyga kaalumisel. Sasha, Nicko, ja ka Mio – just lühikesed ja tugevad nimed.»

Topeltnimesid rootslased enam ei pane: «See on rohkem norra komme. Aga eks me ootame ära, mis nime nägu poiss tuleb.»

Enne beebi, siis plaat

Uut plaati lubas Sahlene juba eelmisel aastal kohe-kohe, aga... «Enne beebi, siis plaat.» Albumitäis laule on valmis ja ootel. «Kui poiss juba lubab, siis on jäänud mul sisse laulda viimane laul.» Ilmselt juba mõttes pojale pühendatud…?

«Okei,» noogutab Sahlene. «Tegelikult, just ühel hommikul, kui ma vannis lesisin ja mõtlesin sellele imele, mis sünnib minu kõhus… Ehk peaksin ma kirjutama veel ühe laulu. Sellest.»

Kasvanud ise seitsmelapselisest «bullerby-perest», leiab Sahlene, et kaks last artistikarjääri küll ei sega. Kui ta Lilyt kandis, võistles ta veel seitsmendal kuul uljalt kaasa Rootsi eurolaulu võistlusel. Seitse kuud pärast Lily sündi astus staar-ema juba parimas vormis üles Rootsi tantsud-tähtedega-saates.

Lauljatööd, väiksemaid esinemisi jätkas ta nüüdki seni, kuni selg veel pikalt püsti seista lubas ja diafragma kvaliteetset häält teha lasi. Siiski. «Just siis, kui teadsin, et poissi ootan, pakuti mulle kaasa teha taas ühes suures teleshow’s. Selle pidin ära ütlema. Aga ehk pakutakse tuleval hooajal jälle…» Tahtmata ära sõnuda, ütleb ta ainult, et «üle Rootsimaa väga populaarne saade ja seotud laulmisega».

Nii pole raske ära arvata. Ju on Sahlene Rootsis sarjast sarja telekasse võistlema nõutud artist, nagu meil Ithaka – treenitavana tantsusaates ja treenijana laulusaates…

Ka on Sahlene täis tahtmist tulla tagasi Eesti lavale.

«Mõtelda, et sellest saab kümme aastat…! Tore oleks nüüd tulla ja veel kord Eesti eest võistelda,» naerab ta põrinal. Aga paistab, et sel on tõsi taga. Ta on kursis Eesti laulu valimisel toimunud kursimuutustega. Oskab öelda võistluse nime eesti keeles. «Teil on nüüd Eesti Laul. Kuidas nende reeglitega seal on? Kuulsin, et välismaa esitajaid enam ei lubata. Aga tänavu oli teil ju see Elmayonesa, ja see vene tüdruk….? Tähendab, ei pea Eesti kodanik olema või…?» Naerame, et Sahlene oleks pidanud ikka pulmadega veel ootama…

«Ükskõik, kui uue plaadi valmis saan, tulen ja laulan Eestis, ükskõik siis, millises raamis.»

Ükski prohvet pole

kuulus omal maal

Pärast «Runaway» kolmandat kohta Tallinnas on Sahlene kahel korral võistelnud ka Rootsi Melodifestivalenil veerandfinaalis, paraku kaugemale jõudmata. Paistab, et keegi pole rahul oma eurolaulu valimissüsteemiga omal maal. Sahlene’i hinnangul oli tänavugi palju paremaid palu kui need, mis Rootsi finaali välja jõudsid. Näiteks «Dance Alone» plikade triolt Love Generation. Selle autor ja produtsent oli end Rootsist maailma tippu töötanud produtsent RedOne, kes seisab muu hulgas ka sellise täht-toote taga nagu Lady Gaga.

Melodifestivaleni finaalis hoiab rootsi maitset kontrolli all küll teiste riikide ekspertidest žürii. «Aga nad tuleks kaasata juba eelvoorudes. Muidu jõuavad finaali ainult väga «rootsi šlaagri» maitse järgi lood, mis, nagu viimased aastad on näidanud, suurel Eurovisioonil läbi ei löö.»

Ka tänavust Rootsi võidulugu «Popu-lar» ei hinda Sahlene tõsiselt: «Oi, Erick Saade on Lily ja tema lasteaiakaaslaste suur lemmik. Ju siis kõik Rootsi alla- kaheksa-aastased helistasid ja hääletasidki tema poolt…!» Napilt teiseks jäänud «Dannyt» looga «In the Club» peab ta kõvasti profimaks…

Huvi pärast uurin Annalt lõpuks, mida viimsel ajal Rootsi uudistes ehk ka Eesti kohta kuulukse. «Väga vähe tegelikult. Viimati vist seoses ühe poliitikuga, no nii pool aastat tagasi… Kas teil mitte peaminister ei vahetunud… Ei?» Anna pakub siis, et vahel vilksatab Eesti kohta üht-teist majandusuudistes. «Aga neist ma eriti huvitatud pole. Isegi mitte siis, kui mu elu ei keerle parasjagu ainult oma naba ümber,» lõkerdab ta. «Rasedusega saad nagu ajuloputuse kaasa. Kõik, mis sellest eemal, ei lähe enam nii palju korda.» Viisaka rootslasena aga kiidab ta lohutuseks juurde, et ega Rootsis teistestki Balti riikidest palju ei kuule. «Meil on rohkem ikka Norra ja Taani. Ka Soomest, aga eeskätt ikka Norrast...»

Aga asja sellest. Eesti Laulult on temagi lemmik Outloudzi old and Grey. Mitte et selle universaalset hirmu tabav pealkiri oleks ka juba kolmekümne viieseks saavat Sahlene’i liigutanud. «Ei, see old and grey pole minu plaan. Minust saab «old and pink»,» naerab Anna. Ehk siis ka vanalt rõõsa, nagu Hollywoodi diivad. Outloudzi lugu haakus temale hoopis kõlalt ühe tema praeguse Ameerika lemmiku Owl City looga. Ja Sahlene otsib telefonist ning mängib ette nende hiti «Fireflies».

Mis üks pulm loeb

Lõpetanud Fine-Food eine, kingib Anna ilmselt alateadlikult pojale veel ühe pai. Siis ise seda märgates, lisab ta justkui oma «liigset emalikkust» vabandades. «Tõesti, ma poleks uskunud, et see kõik mind nii palju muuta võib,» arutleb ta. «Olen kõvasti enesekindlam ja take it easy – palju rahulikum. Ei pendelda enam kogu aeg üles-alla nagu hilis-teismeline. Rasedana muidugi hormoonid möllavad, aga ma ei mõtle praegu seda.» Ja vaatamata sellele, et nad elasid Jimmyga juba enne pulmi tosin aastat koos. Muidugi mahub nii pikka kooseluaega ka nüüd-küll-aitab-olukordi ja -hetki. «Seda enam artistitöös, kus puutub järjest kokku sarmikate ja ilusatega. Aga siis ka – tema on alati valinud minu, ja mina tema. Nii et mõtlesin, mis siin veel üks pulm loeb. Aga näe, loeb, ja et veel nii ilus on…!»