Kuigi noorpaar elas Clarence House`is, käisid nad nädalalõppudel ka Windleshami palees puhkamas. Kui uskuda biograaf Robert Laceyt, käis prints Philip Windleshami palees ka nädala sees, varastel õhtutundidel. Tal helistas paleesse alati ette ja ütles, et tuleb läbi. Kuid Philip ei käinud palees kunagi üksinda - tal oli kaasas nägus, sale, hästi riietatud ning peene rääkimismaneeriga noor daam, kes polnud mõistagi tema abikaasa.

Aastal 1996 rääkis üks Windleshami palee töötaja Daily Mirrorile, et kokk tegi neile enamasti veisepraega võileibu, joogiks oli mahl ja džinn. Nad einestasid alati kahekesi ja naine vaatas Philipit igatseva pilguga. "Paistis, et nende vahel olid lähedased suhted," meenutas Windleshami teener.

"Daami klaasi täitis ta alati ise," rääkis teener. "Prints ise ei joonud peaaegu üldse. Hiljem kuulsin neid sageli naljatamas ja naermas. Me rääkisime sellest teenijatega omavahel ning nimetasime seda naist naljatamisi printsi armukeseks või südamedaamiks. Ehkki me ei näinud neid kunagi kaisutamas või suudlemas. Nagu mulle meenus, käitus Philip selle naisega täpselt samuti, nagu ta käitus kuningannaga. Ta oli võluv mõlemaga, pea kergelt kallutatud, vaatas ta neile mõlemale ühtviisi silma ja pani nad naerma."

Kuid kes oli see salapärane südamedaam, kellega prints salajastel kohtingutel käis? Mis puutub Windleshami palee teenijaskonda, siis ei kuulnud nad mitte kordagi, et Philip oleks naist nimepidi kutsunud. "Ta oli väga kaval. Me ei saanud kunagi teada, kes see daam oli."

Ei ole võimalik, et printsess Elizabeth, kes oli lapsest saadik armastanud ainult seda meest, poleks noore naisena olnud südamepõhjani solvunud, et teda oli reedetud, kui ta avastas veel kellegi olemasolu, kelle silmadese tema mees sügavalt vaatas, pea kergelt küljele kallutatud. Kuid see jääbki peamiseks mõistatuseks kuninganna puhul, kelle edu tuleneb tema oskusest saladusi hoida.