Laulatus Nevski katedraalis, 80 hoolikalt valitud külalist ning miljonikroonise eelarvega pidu luksuslikus Kalvi mõisas — just sellisena läheb ajalukku TERJE ARU ja tema abikaasa Aleksandri armastuse lõplik vormistamine!
ihmasel maagilise 08.08.08 hommikul rabasid Terjet (43) ja Aleksandrit (40) mustad mõtted - ons pidu taevataadi tahtel tõesti rikutud!? Õnneks vihm siiski lakkas ning sajandi pulmapidu võis alata.
Kuninglik laulatus
Veidi enne kella kahte sõitis Toompeal asuva Nevski katedraali ette luksulik Excaliburi limusiin. Terje megapulmade korraldaja Triin Loit aitas pruudi sleppi kohendada ning jagas Terjele närvirahustuseks viimaseid toetussõnu. Väikesed pruutneitsid, Terje õetütar Mirt ja vennatütar Annika, hoidsid pruudil kõvasti käest kinni. Kohaletormanud fotograafide ja filmimeeste hulk jättis mulje, justkui abielluksid Eesti oma Angelina Jolie ja Brad Pitt.
Tseremoonia algas sõrmuste õnnistamisega ning kestis ligikaudu nelikümmend minutit. Sündmus oli sedavõrd ülev, et paari õnnistanud õigeusu vaimulik Isa Viktor peatas hetkeks pühakirja lugemise ning ahhetas: «Kui kuninglikud te olete, oh kui kuninglikud te olete!»
#end#
Kui laulatustseremoonia lõppes ning kiriklikult õnnistatud abikaasad õnnitletud said, startis pulmarong eesotsas pruutpaari valge Excaliburiga Kalvi mõisa suunas.
Luterlik õnnistus
Uhke ning teel teiste pulmarongidega vastastikku häälekalt tuututanud killavoor jõudis Ida-Virumaale Kalvi mõisa kella viieks õhtupoolikul.
Kell kuus algas siin pidulik õnnistamis-tseremoonia, sest Terje soovis, et paari õnnistaks ka luterliku kiriku vaimulik, diakon Heinar Roosimägi.
Vahepeal taas tibutanud vihm lakkas ning orkestrihelide saatel suundus paar Kalvi mõisa purskkaevude juurde seatud altari ette. Pärast õnnistust löödi kokku šampuseklaase ja maiustati hiiglaslike šokolaadi kastetud maasikatega. Ees ootas suurejooneline õhtusöök!
Püha õhtusöömaaeg
Õhtusöögi juhatas sisse Vene Draamateatri staarnäitleja Eduard Toman, kes ohjas õhtut sujuvalt nii eesti kui ka vene keeles, rabades pidulisi ka operetiaariatega.
Hõrkude roogade nautimise taustaks esitas Estonia Ooper Kvartett inimestele hinge pugenud filmimuusikat läbi aegade.
Õhtusöök ise oli viiekäiguline ning väga maitsev. Erilise hoolega olid roogade juurde valitud ka šampanja ja veinid, mis üllatasid ka nõudlikuma maitsega veininautlejaid. Toost järgnes toostile, «kibe» «kibedale» - õhtu edenedes muutusid paari algul tagasihoidlikud musimupsud üha kirglikumaks.
Pulmavalsiks kaerajaan!
Tunde väldanud piduliku söömaaja vahele peeti ka hingetõmbepause, mida aitasid
sisustada pulmalistest šarže joonistav vanameister Hugo Hiibus ning üllatusesinejad, tipptantsijad Martin Parmas - Kaisa Oja, kes andsid muuhulgas ka välktantsukursuse.
Terje ja Aleksandri «avavalss» aga ületas kõiki ootusi: pruutpaar lõi äkitselt käed puusa ja kukkus vihtuma sulaselget kaerajaani!
Õhtu muusikalise poole tipphetkeks oli Dave Bentoni ja tema bändi etteaste, mis pani kogu pulmarahva ennastunustavalt rokkima. Kõlasid paljud muusikaajaloo hitid, meie kuldne eurolaul «Everybody» aga esitati suisa džässivõtmes! Ei pääsenud Benton ka lisapalast.
Seejärel astusid lavale veidi rahulikumat meeleolumuusikat esitama Olav Ehala ja Ivetta Raid. Tants jätkus viimse palani.
Hingemattev ilutulestik
Veidi enne südaööd paluti rahvas Kalvi mõisa terrassile ja treppidele, saama osa Kirjeldamatult kaunist ilutulestikust.
Hakatuseks rabasid tulekunstnikud maagilise saluutetendusega, mis tipnes tõelise püromuusikaliga Jennifer Rushi megahiti «The Power of Love» saatel!
Terje valis selle laulu, sest pala sai talle armsaks juba siis, kui ta veel kahekümnene oli. 13 minutiga põrutati taevasse ligi 75 000 krooni eest pürotehnikat, nii mõnigi pulmakülaline aga puhkes liigutusest härdalt nutma.
«Me pole kunagi varem midagi sellist näinud. Ükski Tallinna uue aasta ilutulestik ei jõua sellele ligilähedalegi,» nentis üks pulmakülaline vaimustunult.
Järgmine on Terje tütar?
Pruudikimbu heitmise ajaks kogunes tantsuplatsile kümmekond veel vallalist neidist, teiste seas Terje tütar Karita (24).
Ootusärevus oli suur ning veelgi suurem oli üllatus, kui selgus, et saatus soosib pulmade jätkumist Terje enda peres!
Nimelt püüdis pärast väikest rüselust kimbu just Terje tütar Karita, kes juba pikemat aega mõlgutanud oma elukaaslasega nii pulma- kui ka kuremõtteid. Mistõttu olid Karita ja ema Terje püütud kimbu üle varjamatult rõõmsad.
Peo järgmiseks staariks oli ehtsate roosidega ehitud neljakorruseline martsipani-kohupiimatort. Tordi lahtilõikamise hetkeks oli Terje ja Aleksandri «pulmanärv» lõplikult haihtunud ning paar premeeris teineteist ülikirgliku suudlusega.
Pruutpaar koos külalistega pidutses varajaste hommikutundideni, kehakinnitust aga pakkus öö läbi avatud külm rootsi laud.
Peo teine päev
Pulmapeo teine päev möödus juba vabamas vormis. Sellest hoolimata säras Terje oma teises pulmakleidis, samuti Tiina Talumehe loodud vapustavalt elegantses kollases tualetis. Aleksandr aga kandis Terje rõivastega harmoneeruvat kollaste ornamentidega triiksärki. Paar oli üliõnnelik ning rahulolev, ning Aleksandr pakkus külalistele peaparanduseks lahkelt jääkülma viina. Samal ajal käis Terje läbi kõik laudkonnad, et külalisi isiklikult tänada.
Enne suurt hommikusööki said külalised nautida Kalvi mõisa spaa-, sauna- ja basseinimõnusid. Hommikusöök oli taas luksuslik, ent menukaimaks osutus Aleksandri lemmikroog - praekartulid sibulaga.
Pruutpaar ja pidulised lahkusid Kalvi mõisast keskpäeval, kusjuures Terje ja Aleksander sõitsid tagasi Tallinna külalistega ühes bussis. Sajandi pulm oli läbi.
Terje Aru: "Mu süda seiskus!"
Kuidas möödus pulmaeelne nädal? Mida kartsid kõige enam?
Kuna kaugemad külalised saabusid juba esmaspäeval, jäi muretsemiseks vähe aega. Üheskoos võõramaalastega järjekordselt Tallinna ilu nautides saabus lõpuks südamesse rahu ja kindlustunne. Kordi päevas vaatasin erinevaid ääretult halvaendelisi ilmaprognoose ja nii mitmekeelse seltskonna - eesti-, vene-, ukraina-, poola-, inglise-, hollandi- ja soomekeelse - ühendamine tundus ilmvõimatu ja tegi nõutuks.
Kas hinge hiilis ka kahtluse-kõhkluse pisik?
Kuu aega enne laulatust tekkisid kõhklused ja ma muutusin veidi närviliseks. Kas ikka olen teinud õige otsuse? Kas ma suudan edaspidi täita kõiki neid tõotusi, mille nii suure hulga tunnistajate ees pühakojas annan? Olen aastaid tundnud end nagu peremeheta koer. Mul on küll turvaline kodu ja armsad lapsed, kuid midagi nagu puuduks. Soov olla kellelegi vankumatult truu ja tingimusteta ustav oli jätkuvalt alles. Samas, kas ma ikka olen valmis loobuma oma vabadusest ja sõltumatusest? Olin pabinas ja korraldasin Aleksandrile väiksemat sorti skandaale. Noh, nüüd on siis need ka nähtud - rahustas tema mind.
Kas pulmapäev oli täpselt see, millest oled alati unistanud?
Just sellisest päevast unistasin. Koos pilvedega hajusid kõik kahtlused, taevas säras päike. Meie pulmakorraldaja ja minu sõbranna Triin Loit oli teinud vapustava eeltöö - tänu temale ja Eduard Tomanile õnnestus kõik sajaprotsendiliselt ja rohkemgi veel. See kõik oli nagu imeilus muinasjutt.
Mis tunded sind laulatuse ajal valdasid?
Tseremoonia Nevski katedraalis oli ülimalt pühalik ja haaras mind täielikult endasse. Ühel hetkel mõistsin, et kõige tähtsam ongi see, et Aleksandr seisab minu kõrval ja minu selja taga on toeks ja laulatuse tunnistajaks minu armas vend. Teadsin, et siinsamas on Alex ja Mihkel, Karita ja minu kallis õde, meie sõbrad ja sugulased - kõik meile väga olulised inimesed.
Kalvi mõisas õnnistas teid luteri kiriku diakon. Kumb oli sinu jaoks südamelähedasem, kas
vene õigeusu kirikus toimunud tseremoonia või Kalvi mõisas aset leidnud õnnistus?
Õigeusu kirikus oli ülimalt pidulik tseremoonia ja meid laulatati reeglite järgi. Paari pani meid mulle juba tuttav, mind aprillis ristinud Isa Viktor. Kalvi mõisas õnnistati meie abielu eesti keeles ja eestikeelse palvega. Diakon Heinar Roosimäe ja külalistega koos lausutud Meie Isa palve minu emakeeles läks mulle väga hinge.
Mis oli sinu jaoks kõige erilisem hetk kogu päeva jooksul? Mis liigutas kõige enam?
Olin endale hommikust alates sisendanud, et pean suutma jääda rahulikuks
ja püüdma pisarateta toime tulla. Kordi olid tunded õnnest nii laes, et pidin suurima tahtejõuga oma emotsioone alla suruma. Öösel Kalvis, kui käivitus päevaseid sündmusi kokkuvõttev slaidi-show... seisatus hetkeks mu süda... ja fotograafi kinni püütud-talletatud ilu vallandas siirad õnnepisarad.
Millised muljed ja emotsioonid valdavad sind nüüd, vahetult pärast tähtsat päeva?
Olen siiani veel õnnest joobunud, võtnud vastu terve eilse õhtu ja tänase päeva tänukõnesid, tervitusi ja õnnitlusi nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Meie kodu on jätkuvalt külalistest tulvil.
Laulatuskleit oli tõeliselt kuninglik, kuid korsett tundus väga pingul olevat, kas said ärevatel hetkedel selles ikka piisavalt hingata?
Kleit istus ideaalselt, korsett ei olnud pingul, just täpselt nii sale ma olengi, tundsin ennast suurepäraselt. Öeldakse, et vahel elatakse õhust ja armastusest. Tol hetkel piisas ka ainult armastusest.
Miks valisid pruudikimpu orhideed, on need sinu lemmiklilled?
Orhideed on taimeriigi juveelid. Lillede kuninganna. Aleksandri valik.
Millest tuli vahva idee tantsida kaerajaani traditsioonilise pulmavalsi asemel?
Olen näinud, kuidas algajad abielupaarid valssi tantsida koperdavad. Ei oleks tahtnud kuidagi seda viga korrata. Kaerajaani õpetasin Sassile selgeks kohe tutvuse alguses ja kinnitasin, et Eestis tantsib seda iga esimese klassi laps! Kodustel pidudel tantsime seda alati!
Ja väike Alex kargab juba kaasa!
Mis kell pulmaööl Aleksandriga oma sviiti jõudsite? Kas said ka magada?
Tuppa läksime umbes kell kaks. Siis sai minus kontrollifriik võitu ja läksin veel kord vaatama, et kõik vapramad allesjäänud pidutsejad end sama hästi ja õnnelikuna tunneksid kui mina. Kui tuppa tagasi jõudsin, oli värske abielumees juba uinunud.
Aleksandr on öelnud, et on väga õnnelik, sest soostusid temaga lõpuks abielluma. Kas
pulmasoov oli tõesti pigem Aleksandri oma? Olete ju registreeritud juba pea kaks aastat.
Aleksandr on oma sõnade järgi minuga väga õnnelik ja väidetavalt armastab mind väga. Selles, et me elu lõpuni koos oleme, ei ole ta kahelnud hetkegi. Laulatus kirikus oleks aga garantii veel enamaks - koosolemiseks ka pärast maise elu lõppu, igaveseks. Ja ta ei taha riskida.
