“Kui see uudis tuli (et Kender võib saada kriminaalasja toim.) siis mõtlesin, et kusagil koridorides käib huumoriõhtu,” muigas Juku-Kalle Raid. “Kirjutasime Ruitlasega (kirjanik Olavi Ruitlane toim.) Kenderi toetuskirja algvariandi, kuna küsimus polnud selles, kas Kender või tema kirjatükid kellelegi meeldivad, vaid selles, et kui riik hakkab otsustama lugejate ja kirjanike eest, mis on erootika, porno või ajalugu, siis ma ei tea, kas tahaksime ikka elada riigis, kus on diktatuurilaadsed ilmingud — mingid asjad kõlbavad kabinetile ja mingid mitte!” pahandas ta ja toonitas, et selleteemalised protsessid on kodanike raha mõttetu tuuldeloopimine ja talle sugugi mitte võõras teema — ka Juku-Kallet on pornokomisjoni kaevatud kui ajalehe Keskus peatoimetajat.

“Tarmo Miilits oli toona keskkriminaalpolitsei juht ja me avaldasime lihtsalt mingi telefonioperaatori reklaami," meenutas Raid mitme aasta tagust juhtumit. "Mäletan, et mõtlesin: vaene inimene, et ta peab tõsiste kriminaalide asemel sellise mõttetusega tegelema,” muigas ta ja tõi välja, et erinevalt ajalehereklaamist pole keegi sunnitud Kenderi teksti lugema. Vastupidi, seda on suisa keeruline teha. “Kes tahab Kenderi "Untitled 12" lugeda, peab kõva tööd tegema selle nimel, et see tekst üldse üles leida! Kunst osutab mingitele reaalselt eksisteerivatele punktidele, ta on jäädvustanud, mitte ei loo neid punkte!” kinnitas Raid.

Ka Peeter Sauter paljastas, et on seisnud silmitsi pornosüüdistustega ja talle on pahaks pandud suisa pedofiilia propagandat — PEN-klubi (rahvusvaheline kirjanikke ühendav organisatsioon toim.) pidi toona võtma seisukoha ja kuna see lahenes Sauteri kasuks, jäi asi sinnapaika. Sauteri sõnul on see väga niruks märgiks maailmale, kui meil siin on kirjanik kohtu all: “Analoogilisi tekste võib leida laias ilmas tükkmaad hullemaid, mida on isegi tõlgitud eesti keelde ja mis on õppekavades. Pentsik olukord,” vangutas ta peas. “See ei ole pornograafia, see on kirjandus!”