Sandra Bullock mängib selle suve komöödias «Ettepanek» pealetükkivat pruuti, kuid eraaelus oli filmidiival abiellumise ees suur hirm. Sellegipoolest on ta nüüd pühendunud abikaasa ja kasuema, kes peab seda oma «pikaajaliseks projektiks».
Harva juhtub, et näitlejatar läheb ühtviisi peale nii meestele kui ka naistele. Sandra Bullockil (44) on see õnnestunud. Tema rollid filmides «Speed», «Time to Kill», «The Net» ja «Two Weeks Notice» on teinud temast Ameerika lemmiknäitlejatari. Sylvester Stallone ütles kunagi, et ta on «tüdruk, keda sa tahaksid endale naabriks».
Sandra tunnistab, et temas on võrdsetes osades poiss-tüdrukut ja naiselikkust. Praegu on ta aktuaalne romantilises komöödias «Ettepanek», milles kehastab hirmuäratavat raamatutoimetajat, kes sunnib oma assistenti endaga abielluma, et pikendada oma tööluba. Ühes stseenis astub ta välja vannist, ainsaks kehakatteks pisike käterätik. 44aastase naise kohta on ta kadestamisväärselt heas vormis. «Eks ma teen kõvasti tööd ja olen ise ka imestunud, et mu vorm nii hea on püsinud,» ütleb ta. «Meile makstakse selle eest palka, et me head välja näeksime. Pealegi palkasin ma endale väga hea treeneri. Ma armastan oma keha. Paar nädalat enne seda stseeni ütlesin ma: «Võib-olla peaksin võist ja süsivesikutest loobuma, ja soolast ka. Ja võib-olla õhtusöögil ka veinist...»»
#end#
Sandra tegelaskuju Katherine Tate on õel ja külm naine. «Kas teda oli raske mängida?» naerab Sandra. «Kas te teete nalja? Ma olen suurepärane bitch. Meis kõigis on see olemas.»
Sandral on enda filmikompanii Fortis Films ja restoran Bess Bistro, mis asub tema ja ta abikaasa Jesse Jamesi kodulinnas Austinis.
«Mulle meeldib filmibisnise seltskond, aga kui paned kõik oma munad ühte korvi, tõmmatakse sul varem või hiljem vaip alt,» räägib ta. «Mõtlesin juba tükk aega tagasi, mis on mu kired. Tuli välja, et mulle meeldib teha igasuguseid asju.»
Elu karmid õppetunnid
Sandra teab, millest ta räägib. 2006. aastal suri tema täies elujõus 63aastane ema vähki. «Kuna mu ema oli meist kõigist kõige tervem ja temast õhkus purunematust, hakkasin mõtlema: «Oodake nüüd - see ei saanud ju temaga juhtuda.» Minu arusaam elujõulisusest sai hoobi ja mõnes mõttes avas see mu silmad. Sain aru, et elu on lühike. Enne ema surma võisin ärgata ja mitte mäletada, mida ma tegin eelneva nädala või kuu või aasta jooksul. Pärast seda otsustasin, et pean midagi saavutama ja iga hetke nautima.»
Sandra ema Helga oli Saksa ooperilaulja, isa John hääletreener. Sandra ja tema noorem õde Gesine lendasid pidevalt Euroopa ja Ameerika vahet. «Läksin lennukis üle inglise keelelt saksa keelele või vastupidi, sõltuvalt sellest, kuhu me sõitsime. Mulle meeldis reisida ja erinevaid kultuure kogeda.»
Teismeeas ei olnud noor maailmakodanik kuigi õnnelik. «Tulin Euroopast tagasi ja nägin oma kaasõpilaste kõrval välja nagu kloun. Mulle tehti liiga. Lapsed on õelad. Kurb on see, et ma mäletan kõigi mind kiusanud laste ees- ja perekonnanimesid. Aga nüüd olen tänulik, sest kui sinuga nii ümber käiakse, ei tee sa midagi sellist iial kellelegi teisele.»
Sandra õppis East Carolina ülikoolis draamat, kolis New Yorki, seejärel Los Angelesse ja sai rolli filmis «Speed», mis tegi temast päevapealt superstaari.
Abielu kogu eluks
Sandra ja Jesse James on neli aastat õnnelikult abielus olnud. «Mul oli abielu ees suur hirm,» tunnistab Sandra. «Olen alati arvanud, et keegi tahab mind muuta, et mind pannakse kasti, nagu oleksin ma haruldane liik. Mul oli kolledži ajal poiss-sõber, kellele ma rääkisin, et tahan New Yorki minna. «Miks sa räägid New Yorgist?» ütles ta. «Sa ei lähe New Yorki. Me abiellume ja saame lapsed.» Sattusin paanikasse. Ma ei kujutanud ette abielu, milles mind ei taheta muuta. Ma ei kujutanud ette, et keegi võiks mind armastada sellisena, nagu ma olen. Ma ei tahtnud sellist elu, seega ma ei tahtnud abielluda.»
Sandra tutvus mootorrattamehaaniku ja telesaate «Monster Garage» juhi Jesse Jamesiga tänu oma õepojale, kellele ta korraldas jõulukingiks kohtumise «Monster Garage'i» seltskonnaga. Ta väidab, et see ei olnud armastus esimesest silmapilgust, sest «mul kulub aega, sest ma olen alati valvel». Kolm kuud pärast Sandraga tutvumist sattus Jesse raskesse mootorrattaõnnetusse. «Tol päeval tundsin, et ükskõik kui raskes seisus ta ka ei oleks, mina tahan olla see, kes otsustab, kuidas teda edasi ravida. Sain aru, et mul ei ole selleks tegelikult õigust. Alles siis mõistsin, et see on mul pikaajaline projekt. Otsustasin, et isegi kui ta jääb ratastooli, tahan ma olla temaga. Kui paarid vannuvad, et jäävad teineteisele truuks «heas ja halvas», mõtlevad nad harva halvale. Meil algas asi «halvaga», nii et nüüd on iga päev nagu väike õnnistus.»
Õnneks Jesse paranes ja jätkab sõitmist. Sandral pole plaanis teda keelata. «Ma ei teeks seda iial, täpselt samamoodi, nagu tema ei keelaks minul teha, mida mina tahan,» ütleb ta. «Ma tean, kellega ma abiellusin, ja ma ei püüa teda muuta. Ta on andekam ja täiuslikum, kui mina iial suudan olla. Kui me väljas käime, on tema jumal, inimesed tulevad temalt autogrammi küsima.»
Üleöö emaks
Jesse'iga abielludes sai Sandrast tema laste 15aastase Chandleri, 12aastase Jesse juuniori ja 5aastase Sunny kasuema. Praegu on neil lausa laste ajutine hooldusõigus, sest nende ema on maksupettuse pärast vanglas. Kasuemaks saamine ei löönud Sandral jalgu alt. «Näitlejad on maailma suurimad beebid,» naerab ta. «Olen meelsamini lasteaias kui näitlejaid täis toas. Mind hämmastab, kui targad on lapsed. Neid ei tohi rikkuda, sest nad on sündinud täiuslikuks. Raske on mitte naerma hakata, kui sa neid distsiplineerid. Ja kui teed mingi samasuguse rumaluse, pead samamoodi nurka minema, sest siis nad näevad, et sa oled õiglane.»
Sünnitamise peale Sandra enam ei mõtle. «Ma ei tahtnud sünnitada ilma partnerita. Siis kohtusin Jesse'iga ja asjad langesid omadele kohtadele.»
Sandra leiab, et elus on tähtis kõndida oma teed. «Pulmadeks võtsin ma umbes kaheksa kilo juurde,» ütleb ta. «Olen ilmselt ainus naine, kes on end pulmadeks käest ära lasknud. Olen alati kõike tagurpidi teinud. Miks peaksin nüüd teistmoodi tegema hakkama?»
