Tänavune Oscari (ja Kuldvaarika) võitja Sandra Bullock hindab kõrgelt ametialast tunnustust - kuid tema elurõõmu allikad on punasest vaibast kaugel.
Inimesed on armastuse nimel kõikvõimalikke hulle trikke teinud, kuid füüsilist valu on neist kannatanud vähesed. «Otsustasin ükskord, et võtan valentinipäeva puhul midagi oma juustega ette,» räägib Sandra Bullock (45). «Tahtsin oma juustest teha mingit südamekujulist moodustist. See oli põrgulikult valus! Ma pidin neid kõigepealt blondeerima. Blondeerimisvahendites on midagi, mis tundub nagu hape. Seejärel pidin juuksed maha ajama. Mul oli nii valus, aga ma jätkasin sellegipoolest. Üritasin juukseid roosaks värvida, aga täiesti vale värv tuli välja!»
Sandra Bullockiga saab alati nalja. Ta toob naljakaid näiteid oma eraelust, kuid on asju, mida ta hoiab kiivalt endale. «Mulle ei meeldi rääkida isiklikest asjadest,» ütleb ta. «Kui oskad privaatsust hoida, on sul lootust elutervele suhtele. Sain juba õige noorelt aru, et on asju, millest ei räägita.»
#end#
Sellest hoolimata ei varja Sandra, et ta on oma mootorrattaentusiastist abikaasast Jesse Jamesist kõrvuni sisse võetud. Järgnevas intervjuus räägib ta, mis talle elus veel korda läheb.
Sul on filmis The Blind Side blondeeritud juuksed. Oli sul siis lõbusam?
Mu elus on üks väga tähtis inimene, kes ei tahtnud, et ma olen blond - jumal tänatud! Jumal tänatud! Ta ei pidanud sellest lugu. Ja siis oli üks väike inimene, kes arvas, et ma olen ingel. Ja üks suur inimene ütles: «Mulle ei meeldi see blond. Võta ära!» Ma tahtsin, et ta seda ütleks.
Kas sul on mingeid ilunippe?
Värvake minu soengu- ja meigitiim! Ja garderoobiinimesed. Ma ei tee nalja. Ma tean, milline ma välja näha tahan. Alustan filmiga ja ütlen: «Ma tean, milline ma peaksin välja nägema.» Ma teen eeltöö ära. Käin trennis või teen midagi, mis annab mulle välimuse, mis mul olema peaks. Aga meie elu luksus seisneb selles, et me saame kostüümiproovides käia.
Aga mis siis, kui sellist meeskonda pole käepärast?
Siis ma soovitan rõhutada seda, mis teile sobib. On naisi, kellele ei sobi seelikud, mis lõpevad natuke allpool põlve. Kui teil on atleetlikud pahkluud, kandke maani seelikuid või miniseelikuid. Sellistest asjadest lähtuti 30ndate, 40ndate ja 50ndate riietuses. Nüüd on kõik riided mõeldud selga viskamiseks. Inimesed unustavad, et naise keha on ilus. Kuidas lõigata riideid naise keha jaoks? Tuleb leida üles inimesed, kes armastavad naise keha! Ma armastan riideid. Ma ei ole moehoor ega moehull, aga ma armastan moodi. Mulle meeldivad hästi lõigatud riided. Mulle meeldib kunst, mis sellega kaasneb - kas see on ka funktsionaalne, on juba hoopis teine lugu!
Kirjelda oma stiili.
Sõltub sellest, mida ma teen või mida ma kanda tahan. Mul on nii vintage-moodi kui ka kaasaegseid riideid. Ma armastan oma teksapükse ja saapaid. Aga kõik sõltub sellest, mida ma teen. Ma tahan olla valmis 12 asja tegemiseks. Ja enamasti olen ka.
Kuidas Jesse sinu romantilistesse stseenidesse suhtub?
Keegi ei mõista seda protsessi paremini kui tema. See ei meeldi talle - aga just sellist suhtumist ma temalt ootangi. Kui ta ütleks, et teda ei huvita, küsiksin ma: «Kuidas palun?» Seda pole ühelgi abikaasal kerge vaadata, aga ta mõistab seda ja toetab mind.
Mis on eduka Hollywoodi suhte saladus?
Ära räägi sellest. Ära mine sellest televisiooni rääkima. Ära moodusta kellegagi paari, kui sa oled Hollywoodis.
Kuidas sa kõmulehtede tähelepanuga toime tuled?
Üks ütleb, et sul on probleemid, teine ütleb, et sa põgened, et lapsi teha. Nii müüakse ajakirju - tõega pole sel mingit pistmist. Aga meid nad jätavad rahule. Me ei ela sellises kohas, kus meid oleks kerge kätte saada. Ja me pole ka nii huvitavad. Me tõesti pole.
Mis edasi saab?
Hakkan koos Steve Carelliga filmi tegema. See on komöödia, füüsiline komöödia. Aga ma töötan ka oma Austini pagariäri kallal. Mu elus on terve valdkond, mis on mu suur kirg ja armastus ning millel pole mingit pistmist... Tegelikult on kõigel selle äriga pistmist, sest ma töötan ühes valdkonnas, ja see maksab mu teise valdkonna töötajate palgad.
Kas küpsetad ise ka?
Me oleme seda aastaid teinud - olen aastaid bistroo omanik olnud. Ja see kõik käib minu majas. Mu õde on Viini kondiiter. Minu majas toimuvad degusteerimised. Minu majast lähevad pagaritooted restorani ja poodidesse. See on ilus asi, ilus kirg. Kuid me ei tohi latti alla lasta. See on valuline protsess!
Mis on su elufilosoofia?
Shit happens! Mine vooluga kaasa, ela päevakaupa. See on lihtne, aga inimesele, kelle graafik on aastate kaupa paika pandud, on see raske. Mulle on see päevakaupa elamine olnud raske õppetund. Aga see toimib. Loobumine on õppetund. Ma püüan.
