Henno jääb nüüd tervelt kuuks ajaks jalameheks, sest Otepäält Tartusse sõites mõõtis politseipatrull mehe auto kiiruseks tervelt 23km/h üle lubatud piiri. Henno teatas rikkumisest Instagrami vahendusel, kus palub kõigilt vabandust.

See, mille pärast Hennol kuuks ajaks juhtimisõigus peatati, oli üks Tatra-Otepää-Sangaste maanteel tehtud sõit, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90km/h, politsei pidas kirjaniku kinni 8. mai õhtul kella viie paiku. "Ületasin lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Igaljuhul hästi loll tegu minu poolt, siin midagi õigustada pole," sõnas Henno.

Sass Hennol on ka varasemalt mitu sarnast juhtumit olnud. 12. juulil 2017 suvel sain uue Honda Civicuga testsõitu tehes, kui autogeenius.ee portaalile Civicu arvustust kirjutasin, 400 eurot trahvi. Arvustuse eest sain 75 euri honorarina tagasi. Mida äriplaani, eksole," ironiseerib kirjanik. Seejärel sõitis ta Pärnu maanteel 40km/h üle lubatud piiri. "Kunagi talvel, 10. veebruaril sain 100 eurot trahvi, kui 5miinusega Kuressaare noortekeskusesse lastega kohtuma läksime, ja Väinatammil eriti spidokat ei vaadanud. Siis oli mingi 15km/h üle," kirjeldab Henno oma eelnevaid rikkumisi.

Huligaanidesse suhtub tolerantselt

"Ma isiklikult suhtun igasugustesse huligaanidesse tolerantselt, sest ma saan aru, kus on kuritegevuse ja igasuguste normite eiramise juured, aga praegu ma ennast kuidagi õigustada küll ei taha," sõnab ta Delfile.

"Mul poleks midagi selle vastu, kui elaksime piiranguteta isereguleeruvas ühiskonnas, aga reaalselt, kui ma praegu oma viimase aasta kolme erinevat kiiruseületamist vaatan, siis need on küll lauslollus, polnud otseselt kiiret kuhugi sünnitusmajja või midagi. Lihtsalt sellised enda tehtud idiootsed vead," nendib ta.

Henno sõnul on terve ta elu olnud üks suur enesedistsiplineerimise õppetund. Mida ta aga nüüdsest karistusest edaspidises elus õppetunnina võtab, vastab ta, et püsikiiruse hoidja kasutamist lubada on loll asi, mida öelda. "Aga ma tahan päriselt ka normaalselt sõita. Juba enda lapse pärast tahaks ellu jääda, kuigi mul looduse poolt kahjuks pole seda alalhoiuinstinkti antud eriti," sõnab ta ja lisab, et kõige olulisemaks peab ta seda, et ta autoroolis telefoni ei näpiks. "Üritan igasuguste erinevate trikkidega sellest kombest vabaneda. Nagu looma dresseeriks. Kui lapsega sõidame, siis panen telefoni pagassi, võtan teavitused maha," sõnab ta ning lisab, et ei pane autosse telefoni laadijajuhetki, et ei saaks seadet laadida.

Küsimusele, kuidas Henno edaspidises elus taolistest situatsioonidest hoiduda kavatseb, sõnab ta, et proovib tähelepanelik olla. "Ega ma muud ei oska arvata. Ise ka veidi tüdinud sellest, kui palju halba võib üks täiskasvanud mees endale ise teha," tõdeb ta.

"Sõbrad, ma seekord ausõna võtan end kokku, sest mul ei ole 22.06-22.07 lube jälle," sõnas kirjamees sotsiaalmeedias. "Ma nüüd lōpuks tean, et see keskmine suur asi mu jalge vahel autos on hoopis piduripedaal. Ja, et parem pöial on hoopis püsika jaoks. Ja et need pulga otsas punased ringid on hoopis kiirusepiirangud. Palun vabandust. Ma proovin muutuda," kirjutas ta.

Napilt kaks aastat tagasi oli Hennol sarnane vahejuhtum, mispuhul ta lausa avalikult enesele autojuhti otsis, sest ka siis jätsid ametivõimud mehe juhiloast ilma. 2016. aasta augustikuus võeti mehel juhiluba ära, sest ta sõitis Pärnu mnt viaduktil Tallinnas 50km/h alas 70km/h kiirusel.