«End erootilisena tunda on mu põhiõigus,» deklareerib Bangkokis elav eestlanna Mai Loog. Mai on sensuaalne daam, kes pühitseb oma naiselikkust ja naudib elu täiel rinnal.

Mai (48) on Suur-Aasia regiooni turu-uuringute analüütik ja regionaalse kliendi haldur, humanitaarteaduste filosoofiadoktor, ajakirjanik-kolumnist, kirjanik, promootor, audiovisuaalne artist ja bunny girl ehk jänkutüdruk. Kogu see mitmekesine ja muljetavaldav sisu on pugenud suurepärasesse ja seksikasse vormi.
Ligi tosin aastat Bangkokis elanud Mai on ajakirjanduses ilmunud artiklite ja kolumnite kaudu sõnumitooja tolle kauge maailmanurga elust ja sündmustest. Tänu temale saame lisaks sealsetele poliitilistele sündmustele ka natukene tunnetada, mis on Tai võlu - see kuum eksootika: aastaringne soe suvi, inimeste keskendumine heale ka halval ajal ja muidugi kaubamärgiks kujunenud siirad naeratused ning sellest tekkiv muretuse ja hea tuju foon, tolerantsus ja ühiskondliku surve puudumine ning muidugi suurepärane söök.
Taisse sattus Mai 1997. aasta suvel, et alustada kooselu aasta varem kohatud britist kallimaga. Kui teed meessõbraga 2004. aastal lahku läksid, jäi Mai Bangkokki elama, sest töö Aasia turu-uuringute firmas, kus ta tänaseks on omaniku järel positsioonilt järgmine tegelane, oli tasuv ja võimaldas piisavalt vaba aega, et tegelda kirjutamisega ja oma ideede propageerimisega. Ja neid Mail juba jätkub. Eesti keeles on temalt ilmunud viis raamatut - alguses keele teemadel, siis Tai teemal. Viimane neist on mullune furoori tekitanud «Minu Tai», kus Mai lugejaid Taimaa elu-olu ja kultuuri taustal oma eksootilis-erootilise kumaga Jänkutüdruku hedonistlikest ja elutervetest lõbusatest seiklustest valgustab.
 
Mis sa selle põneva ja kõmulise aktsiooniga nagu bunnyndus ehk jänkundus öelda või saavutada tahad?
Mulle tuli muide nädal tagasi idee kirjutada see romaaniks. Jänkundus ise voolas nagu jõgi, kirjeldan seda oma raamatus «Minu Tai». Aastal 2003 ostsin oma uusmeremaalannast sõbranna Janeti lahkumispeol roosad jänkukõrvad. Jäänud aasta hiljem üksikuks, tegelesin veidike kõhutantsuga. Mu kanadalannast õpetaja õhutusel ostsime ükskord tantsijate turult litritega kaetud napid bikiinid ja tegime õhtul basseini ääres fotosessiooni. Tara õpetas mind olema oma kehaga rahul ning naeratama, kiirgama rahulolu. Sama aasta jõulupidu oli mul kodus koos kahe kohaliku eestlannaga teemal punane pitspesu. 2005. aasta veebruaris kolis üks neist, Eve, minu juurde elama. Oli ainult aja küsimus, kuni me pärast klubi öösel basseini äärde jõudsime, seljas sädelevad bikiinid ja kaasas fotoaparaat. Lihavõtteks sai ka Eve jänkukõrvad. Siis panin tähele, et mu «jänkutüdruk basseinis» pildid tekitasid mu «Mango Maideni» raamatu MySpace'i promomisveebil segadust.
Otsustasin asja uurida, et miks tundub Bunny Girl nii ärritav. Nii sündis mu esimene muusikavideo Bunny Girls. Ma polemiseerin feministidega, kes näevad Jänkutüdrukus seksiobjekti. Ütlen, et Jänkutüdruk teab, mida ta teeb, ja on oma eluga rahul. Ta on subjekt. Jänkutüdrukust kujunes nii kuidagi sammhaaval välja mu sõnumi ikoon. Muidugi oli mulle alguses arusaamatu, et kuidas siis teised mu Jänkutüdruku pilte ja muusikavideoid vaadates aru ei saa, mida ma ütlen ja esindan. Nüüd tean, et olen alles seletamise tee algusotsas.
#end#
Kas igas naises on peidus jänkutüdruk?
Jah, see ongi mu sõnum, et iga naine on Jänkutüdruk, kui ta seda vaid ise tahab. Kogu minu loomingu kandev idee on naine kui seksisubjekt. Igal naisel on õigus olla, tunda ning näida seksuaalne ning teha seda ilma häbistamishirmuta. Hinnangulistel mõistetel nagu «lits» ja «hoor» on aeg keelepruugist kaduda. Kui need sõnad märgivad raha eest seksivat ehk prostituudi tööd tegevat naist, siis las jääda.
 
Miks seksuaalsusesse ja selle vabalt väljendamisse sellise pseudo-moraalsusega suhtutakse?
Maailma juhtivad religioonid on naise vaba seksuaalsuse kriminaliseerinud ja demoniseerinud. Religioonidel põhinevad ühiskondade moraalsed tõekspidamised. Naise seksuaalsus on lubatud, kui see on raha kontrolli all, kui seda saab osta ja müüa kui teenust. Naised võivad näidata oma seksuaalsust, kui teevad seda oma tööna: on prostituudid, modellid, näitlejannad, lauljannad, tantsijannad. Tavalised naised nagu mina ja sina peavad oma seksuaalsust hoidma pimedas ja teki all või varjutama seda tervislikkusega, näiteks rannas bikiinide väel või topless oleks olla ju normaalne? Aga bikiinidega ja jänkukõrvadega - appi, naine on kontrollimatult ja ilma rahata seksuaalne!
 
Oled kirjutanud ju ka ühe ingliskeelse erootilise romaani «Mango Maiden» - mis on sellest saanud, millest see räägib ja on see autobiograafiline?
See on sensuaalne, kohati taotluslikult emmanuellilik, jutustus heledapäiste Euroopa Evade elust Bangkokis 2004. aastal üheksa kuu jooksul. Raamat ootab kirjastajat. Enne kirjutama hakkamist 2005. aasta jaanuaris rullisin maha tapeedi, kuhu tõmbasin peale 2004. aasta ajatelje ja märkisin, mis tegelased millalgi sisse tulevad, mis sündmused olid maailmas samal ajal, korduvad süžeeliinid ja nende arengu - tegemist oli tõelise maatriksiga. Kuna kasutasin emotsioonidel põhinevat kirjutamisstiili, siis isiklikku, mind, Maid, on sees, kuigi tegelased ja sündmused ise on fiktsioon.
 
Erutavad ja irriteerivad jänkuvideod
 
Lisaks igapäevatööle - telereklaamide mõju uurimisele Aasia turgudele, asjalikele ja pädevatele reportaažidele Tai poliitikast ja olulisematest sündmustest Eesti ajakirjandusele ning kirjanikutööle tegeleb Mai loomingulise eneseväljendusega audiovisuaalse kunstnikuna Mango Mai. Mango on Tais muide erootika sümbol ja Maist õhkub ilusat, õnnelikku ja elutervet erootikat. Loomingulise eneseväljendusiha rahuldamiseks ja oma julgete ideede edastamiseks loodud sensuaalse tooniga ja seksika sisuga laulud on internetiavarustes ohtralt elevust ja vastakaid reaktsioone tekitanud ning seksisubjektiks olemise õiguse sõnumit illustreerivad videod ei jäta külmaks kedagi.
 
Kuidas su erootilise hõnguga videod teoks saavad ja kust inspiratsiooni ammutad? Millised on su enda lemmikud?
Need on mu elustiiliprojektid. Algas see kõik naljaga tehtud muusikaprojektist «Mai Strawberries». Üsna varsti järgnes kohmakas ja naeruga tehtud video «Bunny Girls». See oli tore kogemus, seega tegin veel videoid, et promoda oma ideid naisest kui seksisubjektist. Naisest, kes naudib oma naiselikkust ise ilma seda müügiks pakkumata. Mõned videod tekkisid mu muusikaprojektide teemal, mõned mu olemasolevate Halloweeni kostüümide tõttu.
Mõtlesin ise idee vaatenurga, tegin uurimistööd, siis lavastuse kui osa oma elustiilist, mängisin ise, toimetasin ja lõikasin ise ja see oli väga lahe! Kes ütles, et filme võivad teha vaid professionaalid. Youtube on kinomehi täis! Konkurentsitult populaarseim on mu «Mai Strawberries», see sukatrippide värk ärritab vaatajaid ja ajab segadusse. Mulle endale meeldib mu viimane video «Forbidden Fruits», mis räägib sukatrippidest kui Keelatud viljast. Seda oli hästi tore teha. Mõlemad üleval siin: www.youtube.com/user/mangomai
 
Milliseid järgmiseid pööraseid ja põnevaid loomingulisi eneseväljendusviise sa salamisi haud?
Inglisekeelset erootilist romaani Jänkutüdrukutest.
 
Bangkoki ööelu täht
 
Nagu mitmetes Bangkoki menukohtades, tervitatakse pealinna ühe kuumima ööklubi Q-Bari uksel Maid rõõmsalt naeratades ja kummardusega avatakse VIP-püsikliendile uks - koduklubi personal hindab inimest, kes siiralt särab, armastab tantsida, oskab olla õnnelik ja hinnata elu nautimise kunsti ehk, taipäraselt väljendudes, «sanukki», millest ka «Minu Tai» lugeja korraliku ülevaate saab. Olime eelnevalt just kuulnud Mai pahameelt teemal, kuidas teda tihtipeale venelaseks peetakse, kui juba loivabki ligi järgmine piduline, kes kaunile, pikale ja blondile naisele tüütu küsimusega «Are you Russian?» peale lendab.
 
Miks sind nii väga häirib, kui sind venelaseks peetakse? Harva ju, kui maakera teisel pool keegi sellisest riigist nagu Eesti üldse kuulnudki on...
Jah, ma kasvatan ennast. Püüan mitte endast välja minna, sest see teeb eelkõige mulle viga. Asi on selles, et küsijad on ju läänlased, mitte taid. Üldjuhul on see mõeldud solvanguna, aga mitte alati. Ja need «mitte alati» juhtumid on sellised, et kui ma olen lahke ja ei valeta, et olen soomlane, vaid ütlen, et eestlane, siis leian end varsti pikka loengut pidamast Euroopa geograafiast, XX sajandi ajaloost, Molotovist ja Ribbentropist. Mõnikord teen tutvustuse isegi XIII sajandisse, räägin soomeugri ja indoeuroopa keeltest, jne. On tore, kui kaasvestleja on rahulik, reeglina hakkab neilt aga tulema aina absurdsemaid väiteid, ning need rikuvad mu tuju.
Mul on vaid piiratud õhtune vaba aeg, kui tahan naerda, lõbutseda ja rääkida huvitavate inimestega. Ma tõesti ei taha iga kord esineda võõrastele pikema loenguga, mis lõppkokkuvõttes ikkagi rikub mu tuju. Tutvusin hiljuti ühe venelannaga Creative Ministry üritusel, kus oli koos loov seltskond. Üks inglane ütles talle nii-öelda naljatamisi otse näkku, et «kui palju?» Venelanna vaid naeratas, kuid kurjade silmadega. Ta ei teinud skandaali. Püüan teda nüüd pidevalt silme ette manada, kui keegi arvab, et olen venelane.
 
Sa näed fantastiline välja! Sale, sile, seksikas, äge, särav ja energiast pakatav - tütar Moi'ga (29) peetakse teid tihti õdedeks. Kuidas sa end sellises suurepärases vormis hoiad? Mis on sinu ilu ja sära saladus?
Head geenid? Ma arvan, et keha teeb seda, mida sa mõtled. Kui mõtled, et oled vana, siis keha vananeb. Kui arvad, et oled tüse ja vormist väljas, küll siis keha ka seda juba on. Mina muudkui arvan ju, et olen noor ja kinnitan endale peeglisse vaadates, et ohh kui ilus ma olen! Ja eks siis keha usub ka (naeratan praegu). Tegelikult ka, kurje ja väsinud mõtteid mõeldes näen ma ikka üsna jube välja.
Aga praktilise külje pealt: ma ei päevita ning kreemitan end igal hommikul faktor 15 kehakreemiga ning näole läheb faktor 30. Rannas leban ma varju ja palmipuu all. Ma tean, millise ketserlusena see eestlastele kõlab, sest päikest on Eestis ju nii vähe. Aga otsene päikesekiirgus on naha kõige suurem vaenlane. Dieeti ma ei pea, kuid tai toit on väga tervislik. Sporti ma ei viitsi teha, kuid püüan treppidest käia ja nädalalõpul klubis tantsida. Mind ajas alati naerma see «sisemise ilu» kontseptsioon, aga see on õige. Ilu tuleb seestpoolt, su mõtetest ja enesetundest.
 
Mida naised peaksid tegema, et endaga rahul olla? Kehakultuse ajastul käib ju pidevalt enda piitsutamine välimuse nimel, mis on enamasti mitte rõõmu- vaid stressiallikas...
No just, sa ütled piitsutamine! Mina ei piitsuta end kunagi, vaid kiidan ja premeerin end. Luban endale maasikaid jäätisega, uue siidkleidi, uue pitspesu, uued kõrge kontsaga kingad, õlimassaaži, maniküüri ja pediküüri, klaasi või mitu valget veini, naeru ja flirti, öise supluse ja enne magamaminekut paar sushirulli või lõhevõileiba külmkapist. Alustada tuleb sellest, et tuleb endaga rahul olla, end ise armastada. Miks arvata, et kui sa ise endaga rahul pole ja ise ennast ei armasta, et keegi teine seda siis teeb? Kui su keha tunneb, kuidas sa tast sisse võetud oled, küll ta siis särama hakkab!
 
Mida sa Eesti peale mõeldes kõige enam igatsed?
Igatsen tütrega koos olla, üldse oma peret ja sõpru näha ning nendega mõnikord koos toredalt aega veeta. Meeletult tunnen puudust samal tasemel mõtlevatest inimestest ja muidugi kultuurist, nagu teater, ooper, ballett, kontserdid, näitused - kõik see, mis Eestis on nii tavaline ja enesestmõistetav.
 
Rääkides perest, siis tütar Moi'ga on sul on suurepärane läbisaamine - lisaks ema-tütre suhtele olete head sõbrannad. Kuidas tema sinu tegemistesse suhtub? Kas võtate vahel koos Jänkutüdrukute aktsioone ette?
Moi pole veel otsustanud Jänkutüdruk olla, aga ta kinkis mulle ühed roosad jänkukõrvad ja saba. Meil on jah hea sõbralik suhe, olen oma tütre üle õnnelik ja uhke. Loodan, et ta on ka minu üle õnnelik ja uhke.
 
Mis on aga need aspektid, mille üle Eestist eemal olemise eest tänulik oled?
Depressiivsest hallist taevast ja külmast läbilõikavast tuulest eemal olek on täielik taevamanna. Eesti kliimas elamine on kangelastegu, millega enamik maailma rahvaid mitte iial hakkama ei saaks. Pole ime, et kui sellises kliimas ründab sind veel majanduskriis, siis inimeste tigedus läheneb plahvatusohule. Kuigi Tais on juba aastaid poliitiliselt väga närviline olukord ja ka majanduskriis, ei näri inimesed siin sõnadega üksteisel kõri läbi. Soe kliima ja budistlik ellusuhtumine hoiab taisid üksteise vastu sõbralikena.
 
Kuhu edasi? Mis on sinu tulevikuvisioonid?
Elu on jõgi, mitte kivi. Vaatan, kuidas vool mind kannab. Olen punnitanud siit Bangkokist paar korda lahkuda, aga läbi kivi ikka ei punnita, igal asjal on oma õige aeg. Ju mu siinolekul on veel mõte, midagi pean veel ära tegema. Eestisse tulen tagasi kindlasti, aga siis, kui sel on mõte, kui mul on midagi vajalikku teha just Eestis.
 
 
 
 
Mai Loog

  • Haridus: eesti keele ja kirjanduse bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist, magistrikraad soome-ugri keeltes, filosoofiadoktorikraad humanitaarteadustes Tampere Ülikoolist
  • Igapäevatöö Bangkokis: Suur-Aasia regiooni turu-uuringute analüütik ja regionaalse kliendi haldur
  • Ilmunud raamatud: «Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat» (1991), «Nende sõnad, sõnad» (1992), Koos Krista Kergega «Tuul Tiibades» (1999), koos Karin Deaniga «Tai - naeratuste maa» (2005), «Minu Tai» (2008).
  • Kirjastajat ootav veel ilmumata raamat: inglise keelne sensuaalne romaan «Mango Maiden», mille kohta saab lugeda internetist: http://www.mangomaiden.com/
  • Vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd väljaannetele Eesti Ekspress, Postimees, EPL, jpt.
  • Audiovisuaalse artisti Mango Mai kirg, loominguline eneseväljendus, naiselik sensuaalsus teksti, muusika ja video vormis: