Südamega tehtud, hästi tehtud! Kuidas õnnestus Kaari Sillamaa muusikateatril uus lavastus «Jane Eyre», mida vaimustunud publik peab viimase aja üheks jõulisemaks teatrielamuseks, kokku panna peaaegu olematu eelarvega?
«Tükk tuleb ise kirjutada – nii libreto kui ka muusika ja laulusõnad,» jagab Kaari tütar Janika Sillamaa (37) nõu. Janika teha olid muusikapalade seaded, osaline töö solistidega ja laval hullu Bertha osa. «Siis tuleb see endal ka orkestreerida ja saatemuusika kas elavalt ette kanda või orkestratsioonid fonogrammideks vormida.»
Kui Sillamaad etendust kirjutavad, töötab lavastaja tihtilugu juba libreto ja näitlejatega. Suurepärased abilised on õpilased ja nende pered. «Sugugi haruldane pole vaatepilt, kus 7-8aastane tirts hoiab vanema vennaga koos pintslit ja maalib lavadekoratsioone. Emad-õed õmblevad, isad-vennad ehitavad.»
Näiteks lavastaja Katre Jaani istub vahel näitlejatega rolli lahates hiliste õhtutundideni kodus teetassi taga. Kostümeerija Helle on vahel saatnud küsimusi meilile öösel kell neli ja – kõik vastavad. «Sest me keegi ei maga esietenduse nädalal. Kogu kollektiiv ja suur osa noortest näitlejatest ja õpilastest ongi natuke hullud, ja meid ümbritsevad perekonnad ahvi kannatusega,» kirjeldab Janika, lisades: «Kogu mehhanism püsibki entusiasmil. Vahel väsime ära ja siis alustame jälle otsast peale.» Juba ainuüksi sellise kultuurirakukese näitel võiksime taas öelda, et… just sellist Eestit me tahtsimegi!
