“Olin 13-aastane, kui kodust ära põgenesin,” meenutab Silvia, kelle ranged vanemad surusid ta juba väikesest peale väga karmidesse raamidesse. “Olin 15-aastane, kui elu keeras ette uue peatüki — algas iseseisev elu. Tallinna Muusikakeskkooli ma pooleli ei jätnud ja lõpetasin selle ühe tublima õpilasena. Tunnistust läksin vastu võtma küll juba kõhuga ja see oli suur löök mu erialaõpetajale, kes aitas mul kõik uksed valla lükata, et saaksin suuri lavasid vallutama hakata,” kirjeldab ta.