Perekond SÕNAJALAD, Eesti ilusa elu ja edu sümbol, kadusid pärast 1990ndate lõpu majanduskrahhi pildilt. Saadud haavad on hakanud armistuma ja pere on taas avalikkuse ees uue plaadiga. Alanud aastal ootavad Siirit ja Andrest ning Olegi ja Viivit hõbepulmad.

Noored kohtusid esmakordselt Saarema pealinnas Kinbgissepas 1981. aasta suvel. Oli keskkoolilõpu-pidude aeg. Oleg ja Andres nägid tänaval sümpaatseid kaksikuid. Siniste silmadega Andres (45): «Mina nägin esimesena. Ütlesin Ollile ka, et nägin selliseid kaksikuid.»
Vennad ei ole mingid uimased noormehed. Poiste poolenisti Ukraina veri lõi keema ja nad sööstsid tutvuma.

Sääraseid kutte ei olnud Viivi ja Siiri näinud. «Säde oli kohe õhus. Nad olid teistsugused. Tõsised, energilised,» kiidavad Siiri ja Viivi. «Nad arvasid, et me võtame kutset naljana, kuid me võtsime neid väga tõsiselt.»

Esimene tõsine kohting pidi toimuma Šotsis.
Pruunide silmadega veli Oleg (46): «Leppisime kokku kellaaja ja koha. Siis tekkis mõttepaus. Kui lennukipiletite raha kokku saime, siis panime selle lauale ja ütlesime vanematele, et me nüüd lendame.»

Lähemalt 2. jaanuari Kroonikast