„Ma alati üritan, et mu lugude ja lolluste vahelt jääks ka mingi tõsisem moraal kõlama,” tõdeb noormees ning lisab juurde, et aeg on teda muutnud — kunagine prevaleeriv toon, mida kirjeldas hästi iseloomustus „sügavad asjad sügavast august”, seksuaalne alatoon ja roppused, ei ole enam tema teema — stand-up’i lava annab talle õiguse rääkida asjadest, mida inimesed muidu poleks nõus kuulama ja olla pikas plaanis „pind meie inimeste perses”.

„Ma ei näe põhjust olla vihane politseiniku peale, kes tuleb minuga pahandama, kui tänaval kanepit tõmban, sest tema ei ole seda ju ära keelanud. Aga tohutult häirib, et tegeleme mingite pseudoprobleemidega,” kirjeldab Õigus oma seisukohta. „Mu kõige lemmikum eestlaste iseloomujoon on see, et kui tuleb uus probleem, siis vana unustatakse — ju sai lahendatud, sest kuidas muidu see uus peale tulla sai?” raputab Õigus muigega pead.