«Mu eraelus on kõik õnneks parimas korras,» ütleb soomlaste au ja uhkuse Sunrise Avenue karismaatiline laulja Samu Haber (34), kes on suhtes eesti-rootsi verd modelli Vivianne Raudsepaga. Bänd esineb Eesti Muusikaauhindade galal.

Samu, 15. veebruaril 2006. aastal kõlas Soome raadiotes teie laul «All Because of You» ja kaks aastat hiljem olite Viinis Bon Jovi soojendusesineja. Võib vist öelda, et uskumatu ja kiire edulugu?
Sellele eelnes siiski seitse pikka aastat tööd. Olin 16aastane, kui oma esimese bändi lõin. Sunrise Avenue sai alguse 2002. aastal ja ma tõesti loodan, et see on õige punt ja ühtlasi ka viimane, milles ma tegutsen. Oleme õnnelikud elu üle, mida me täna elame, kuid ärge arvake, et see kõik on üleöö ja lihtsalt kätte tulnud – kindlasti mitte.

Te kolmas album jõuab märtsi lõpus müügile. Mida see sisaldab ja kui erinev on see kahest varasemast plaadist?
Tegelikult on ju kõik albumid erinevad. Võin öelda, et uus plaat on kõige rohkem meie nägu, kõige rohkem selline, nagu meile endile meeldib. Saime seda rahulikult teha, meil oli aega, puudus igasugune surve. Olen tulemusega ülimalt rahul. Loodan, et see ka kuulajatele meeldib. Lood said plaadiküpseks erinevates paikades – Soomes, Tokyos, Los Angeleses, Pariisis ja Stockholmis. Albumi esimene singel «Hollywood Hills» jõudis rahvani jaanuari keskel ja tänaseks on sellele valminud ka video. Tegime seda Saksamaal Berliinis, ühes tõelises natsipunkris. Tegu oli ääretult õõvastava ja hirmsa kohaga, kuhu tagasi minna ei tahaks.

«Fairytale gone bad» ehk lugu, mille järgi Sunrise Avenue’d peamiselt tuntakse, ilmus teie debüütalbumil. Kas tunnete, et teilt oodatakse täna midagi veel vingemat? Suudate veel üllatada?

Muidugi oodatakse meilt midagi eriti vinget. Nagu ütlesin, on uus album täpselt nii hea, kui teha suutsime. Mul endal on südames hea ja kerge tunne, ma ei pabista plaadi edu pärast ega mõtle ette. See pole meie rida, et kirjutame müüginumbrid paberile ja siis hakkame laule looma.

Soomest on tulnud hulk maailmas laineid löönud bände: HIM, Nightwish, The Rasmus, Children Of Bodom, Apocalyptica jne. Mis on see Soome muusika miski, mis võlub ja mida mujalt naljalt ei leia?
Häid punte on meil tõesti palju ja see on vinge. Tegelikult on bände suurem edu saatnud viimased kümme aastat, aga head muusikat on tehtud palju kauem. Arvan, et varem ei osatud artiste lihtsalt õigesti eksportida.
Soome muusika on veidi melanhoolne, kurblik, saund on teistsugune. Võib-olla see võlub? Tegelikult oleme HIMile ja Apocalypticale suure tänu võlgu, et nad meie eest suure muusikamaailma uksed avasid. Tuleb tunnistada, et meil on nende jälgedes palju lihtsam käia.

Elate oma unistuse elu?

Tõepoolest, bänd on ainus, millega me tegeleme. Ma ei kujuta ette, mis tööd veel teha jõuaks, kui me 150 päeva aastas välismaal viibime, stuudiotes istume, laule kirjutame ja neid ka esitame. Bänd toob söögi lauale ja see on super! Mida üks muusik veel tahta oskaks?
Enne suurema tuntuse saavutamist käisime kõik ka päevatööl, kuid kogu see orgunn osutus tohutult keeruliseks — käis pidev kombineerimine. Eks sa proovi sellist tööd leida, et jõuaks ka muusikale keskenduda, proove teha ja kontserte anda.

Nii. Räägime nüüd teemal tuntus ja naised.
Jah, fännidest meil puudust ei ole. Suur tänu neile! Sunrise Avenue ja naised pole aga kahjuks või õnneks üks ja sama asi — tuleb osata asju lahus hoida. Mu eraelus on kõik õnneks parimas korras. (Samu on suhtes eesti-rootsi verd paarikümneaastase modelliga. – toim.) Kindel on see, et nii muutuvat ja liikuvat elu elades on inimsuhete hoidmine raskem, kuid kui üksteisest hoolitakse ja mõistetakse, on kõik võimalik. Tähtis on see, et mõlemal poolel jaguks tegevust, oleks hobisid ning oleks enda elu.

Tänaval liikudes te veel ohtu ei tunne ja fännide hordid ei ründa?
Ei, nii hull see asi ka ei ole. Eks tuntakse muidugi ära, kuid soomlased tavaliselt kaine peaga ligi ei tule ning juttu ajama ei kipu. Kui oleme aga Saksamaal, siis on vahel tõesti parem hotellis paigal püsida, see on tõsi.

Mida te Eesti Muusikaauhindade galal esitate?
Ilmselt kõlab sel korral vaid üks-kaks lugu. Loodan väga, et saame suvel Eestisse tagasi tulla ja täispika kontserdi anda.
Eesti on lahe koht, mulle kohutavalt meeldib. Olen tõsiselt kade, et teil on seal selline söögikoht nagu Vapiano ning poed Bershka ja Pull and Bear. Soomes neid kahjuks pole. Loodan, et leian Tallinnas olles pisut aega ka šoppamiseks.