Suri näitleja Aksel Orav

Teisipäeval suri Eesti Draamateatri eluaegne näitleja Aksel Orav.

Orav sündis 19. veebruaril 1929 Alatskivil ning õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikooli agronoomiateaduskonnas. 1953. aastal lõpetas ta näitlejana Moskva Anatoli Lunatšarski nimelise teatriinstituudi legendaarse Eesti stuudio koosseisus.

Orava poolesajandine näitlejaaeg mahutas väljapaistvaid rolle nagu Võllamäe Päärn (“Mahtra sõda”), Margus (“Libahunt”), Tuomas (“Seitse venda”), Klaus Pedak (“Avarii”), Lennie (“Hiirtest ja inimestest”), doktor Fromm (“Põletatud oranž”), Balis Butrimas (“Pühajärv”), Sirgaste Martinson (“Tants aurukatla ümber”), Protassov (” Päikese lapsed”), Väinamöinen (“Kalevala”) ja Elmar Krabbi (“Teekond kappi”). Viimase rolli eest esitati ta 2000. aasta teatriaastaauhinna kandidaadiks.

Tema väga hea diktsiooniga hääl oli aastakümneid tuttav kuuldemängudest, ta osales ka filmides “Veealused karid” ja “Õhtust hommikuni”. Teatris oli ta vahel ka lavastaja.

1966.-1968. aastal oli Orav Albert Üksipi ja Rudolf Nuude mälestustaskukella hoidja.

Tema 50-aastane lavaaeg kinnistas teadmise teatripõlvkondade järjepidevusest ning sellest, et eelkäijad pole veel väsinud.

Hüvastijätt Aksel Oravaga on Metsakalmistu kabelis 1. novembri keskpäeval.

Nekroloogile on alla kirjutanud Eesti Draamateater, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Teatriliit ja kultuuriministeerium.