Vene miilitsa pressiesindaja sõnul suri 65-aastane Titov esialgsetel andmetel kolmapäeva õhtul vingumürgitusse.

Riigiduuma spiiker Gennadi Seleznjov avaldas arvamust, et surma põhjuseks võis olla südameatakk. Titov kuulus kommunistliku partei ridades duumasse.

Titov veetis Nõukogude kosmoselaeva Vostok-2 pardal 6. ja 7. augustil 1961. aastal kosmoses 25 tundi ja 18 minutit. Tegu oli esimese täiemõõdulise kosmoselennuga pärast kahte Nõukogude Liidu ja USA suuresti sümboolset kosmoselendu.

Sama aasta 12. aprillil oli Juri Gagarin lennanud esimese inimesena kosmosse Vostok-1-l. Lend kestis alla kahe tunni.

Titov oli sel lennul varumees. Gagarini järel tegid 15-minutilise suborbitaallennu USA astronaut Alan Shepard ja 16-minutilise suborbitaallennu ameeriklane Virgil Grissom.

1935. aastal sündinud Titov lõpetas Stalingradi (Volgogradi) sõjaväelennukooli ning teenis Leningradi sõjaväeringkonnas. Kosmonautide salka arvati ta 1960. aastal.

Hiljem lõpetas Titov veel Zhukovski-nimelise lennuväe inseneriakadeemia ja armee kindralstaabi sõjaväeakadeemia.

Endise kosmonaudina tõusis Titov Nõukogude eliiti ja sai avaliku elu tegelaseks. 1980-ndatel töötas ta aastaid kosmoseprogrammi Buran kallal, mille eesimärgiks oli ehitada Vene kosmosesüstik, kuid tulemuseks oli vaid üks mehitamata lend.

Nõukogudejärgsetel aastatel läks Titov poliitikasse ning töötas kommunistliku partei liikmena duuma kaitsekomitees.

Titovi nime kannab üks Kuu kraater.