LHV Groupi nõukogu liige ANDRES VIISEMANN on üks Eesti paremaid fondihaldureid. See tähendab, et Andrese juhtida on väga paljude inimeste pensioniraha.
Andres Viisemann ütleb, et raha ei ole kõige tähtsam. Paljud asjad on elus märksa olulisemad kui finantsinvesteeringud, kuid täiesti võlgu elamine ei ole õigustatud. «Halvematel aegadel vajame raha, mis on parematel aegadel kõrvale pandud,» sõnab Andres. Viisemann on investeerinud piisavalt endasse, oma haridusse, reisimisse ja lähedastesse.
Õppisid Prantsusmaal. Kas sellest oli kõvasti kasu või oli see rohkem ego rahuldamine?
Kindlasti ei olnud ego rahuldamine. Vastupidi. Prantsusmaal lasti hulk õhku egost välja. Tajusin seal, kui palju on minust andekamaid ja targemaid inimesi. See oli hea kogemus. Eestis olin harjunud olema klassi parim, tööl kõige parem. See kogemus tõi mind maa peale ja pani maailma asjadele teisiti vaatama. Kool muutis kõiki, kes seal käisid. See muutis mind kapitalistist sotsiaalselt vastutustundlikumaks inimeseks. Pehmete väärtustega inimesed, kes tulid Itaaliast või Inglismaalt, said seal rohkem kapitalistiks.
Sa tulid ju metsikust kauboikapitalistlikust Eestist. Nii see oli. Midagi ei saa olla tooremat ja metsikumat, kui oli 1990ndate alguse Eesti varakapitalism.
#end#
Kas nüüd on pehmemad ajad? Jah. On ka muid väärtusi.
Kui suur su küttearve on? Ma arvan, et 2000 krooni ringis. Mul on linna küte.
Mida arvad kullateoreetikutest? Mulle tundub kulda investeerimine väga spekulatiivne. Võib-olla kulla hind tõuseb veel, kuid kuld iseenesest ei tooda väärtust. Aktsia esindab ettevõtet, mis toodab väärtust ja kasumit, ja seal on, mida aktsionäridega jagada. Kullaga kaasnevad hoidmiskulud ja see on nõudmisele ja pakkumisele üles ehitatud mäng. Mulle tundub, et kuld on riskantsem spekulatsioon võrreldes lihtaktsiatega.
Kas soovitad osta fonde, futuure või aktsiaid? Tasub osta seda, millest aru saadakse, ja mida lihtsam toode, seda parem. Siis on selgem, mis mõjutab selle väärtpaberi liikumist. Hoida tasub asju, mille väärtust mõistetakse.
Korraliku dividenditootlusega lihtaktsiaid võib piisavalt leida nii Eestist, Soomest kui ka Rootsist. Need on lollikindlad?
Ma arvan, et aktsiad, mille dividenditootlus on kõrgem kui lihthoiusel, on väga head investeeringud ja neid võib leida. Ei tasu muidugi investeerida vaid ühte aktsiasse.
Kas teed panuse ja jääd ootama loogilist sündmust? Hästi palju põhineb investeerimine riskide jagamisel, tõenäosusel, mis võib juhtuda, ning kõige halvema vältimises, et mitte teha liiga suuri vigu. Kogu aeg tuleb mängus püsida. Kõik teevad vigu investeerimises. Nii palju, kui on õigeid otsuseid, on ka valesid otsuseid, kuid tähtis on, et valed otsused oleks ainult natuke valed.
Kas vale otsus suletakse kiiresti?
Ma ei ole hetkel trader.
Kas sa juhid inimesi? Ma olen ikka spetsialist.
Kes juhib sinu raha? Enda rahal hoian ise silma peal, kuid mind abistavad kolleegid. See ei ole soleerimine.
Kas käimasolev majanduskriis on maailmalõpp või halbade aegade perioodiline kordumine?
See on üks majandustsükli faas ja selles ei ole midagi harukordset. Langustele järgneb tavapäraselt tõus. Küsimus on millal. Seekord aeglasemalt, kuid kõik turud ei ole ühesugused. Mõned toibuvad kiiremini.
Räägitakse tavapärasest kriisist, mis kordub kümmekonna aasta tagant, ja superkriisist, mille tsükkel on pikem.
Superkriisist ei ole ma isegi kuulunud. Vahepeal oli lihtsalt väga palju odavat raha, mis liikus väga suures mahus ühest maailma nurgast teise. Virtuaalset raha loodi nii palju, et see kujundas vara hindade inflatsiooni.
Kas räägid sellest, et kõik uskusid kasvu?
Raha ei loonud keskpangad, vaid investeerimispangad, mis tõid turule tohutul hulgal uusi väärtpabereid ja kõikvõimalikke tuletisinstrumente, luues nii uut investeerimisraha.
Kas Indiat ja Hiinat julged osta?
Usun, et praegusest sajandist saab Aasia sajand ja sealsed väärtpaberiturud näitavad olulist kasvu ka pikas ajahorisondis. Kindlasti saame näha kriise, kuid hetkel on väga raske turu liikumist ette ennustada. Sealt võib oodata nii kiiremaid tõuse kui ka langusi. Lühemas perspektiivis oleme ettevaatlikud. Meie investeeringud Hiina on üsna väikesed ja Indiasse täiesti olematud, võib-olla natuke mõne fondi kaudu. Väga kiirelt liikuvat keskkonda üritame vältida.
Mida su oma raha teeb?
Ma olen võtnud riske Kagu-Aasia likviidsetes aktsiates ja ma ei ole väga rabeleja tüüp. Mul on oma rahaga õigustatud suuremaid riske võtta, teiste raha pean säilitama ja mõõdukalt kasvatama, leides sobiva hajutatuse. Kui Kagu-Aasia turud alla tulevad, siis loomulikult väheneb ka minu varade väärtus. Kuid ma ei kasuta investeerimisel laenurahasid ja hoian piisavat likviidsust. Muretsemiseks põhjust ei näe.
Mida sa räägid inimesele tänavalt, kui ta tuleb teie investeerimiskeskusesse nõu küsima?
Inimesed võiks investeerida alles seejärel, kui nad tunnevad valdkonda, sektorit ja regiooni. Kui on kahtlused, siis tuleb pikemalt järele mõelda. Sõbra või investeerimisspetsialisti nõuande peale ei soovita ma kohe ostma minna. Endal peab olema tunne, et investeering on hea. Siis on jaksu raskemad ajad üle elada. Kui osta, uskudes, et homme tõuseb, kuid tegelikult ei tõuse ning siis kiiresti maha müüa, on kiire kaotus käes.
Kas tavakodanik peab usaldama sisetunnet ka täieliku võhikuna?
Ma arvan, et õppimine ja arusaamine on väga kasulik.
Sul on kaks krahhi seljataga?
Ma ei vaata seda nii. Mitmest majandustsüklist on läbi käidud ja igaüks neist on veidi erinev. Kogemus annab kindlust, kuid liigset enesekindlust ma ei kiida heaks ning soovitan mustaks stsenaariumiks valmistuda. Kõige suuremad kaotused tulevad siis, kui kaob külm pea.
Kas oled endiselt Eesti kodanik? Täiesti Eesti kodanik.
