“Pärast ühte sõitsin Kiili, oma koju,” nendib ta ning lisab juurde, et hinges polnud tal kõhkluse varjugi. “Absoluutselt mitte! Õnneks oli järelpidu hubases mõnusas õhkkonnas. Saates osalenute ja tegijate väikses ringis — ei pikka “pulmalauda” ega seda, et kogu tähelepanu olnuks vaid minu peal. Pundikesi laudades, jõudsin ringi liikuda, kõigiga tagasidet ja õnnitlusi vahetada.”

Parima auhinnana paistis Madisele terendavat hetk, millal ta oma pere kallistada saab. “Jah, finaalipäev kurnas füüsiliselt, aga eriti emotsionaalselt. Sellist pingelaengut enda peal pole ma enne kogenud! Lõpuks olin läbi mis läbi. Hea meelega läinuks kontserdisaalist otse koju, ent loomulikult võtsin end järelpeoks kokku.”