REIN LOIK istub seitsmendat aastat Tallinna Lennujaama juhatuse esimehe kohal. Õhuvaksali ülemus jumaldab mägesid, mille tippu oma jõul ronida. Mäekõrgustike kutse jääb aga nelja poja isal üha enam alla perekutsele.

Tagasihoidlikust Tallinna Lennujaamast on viimaste aastatega saanud kiiresti kasvav asutus. Veel tänavu võib õhureisijate arv tõusta miljonini, mis on 38 protsenti rohkem kui mullu. «Reisijate hulk suureneb pidevalt ja äri kasvab hästi,» konstateerib Rein Loik (54). Juht lisab rahulolevalt, et mõne aasta eest tehtud prognoosid on ületatud, praegu plaanitakse lennujaama laiendust koos Prantsuse firmaga Sofreavia. Esialgsed ootused olid 1,4 miljonit reisijat aastaks 2010, kuid nüüd peaks 1,3 miljoni reisija piir tulema kätte juba järgmisel aastal.

Edu saladused

Lennujaamade edu taga on nii odavlennufirmade ahvatlevad pakkumised kui ka (sellega seotud) rahva kasvav reisijanu. Kuid peamine — Lääne-Euroopast saabuvate turistide rekordeid tegevad arvud.

Samal ajal annab naftahinna pidurdamatu kasv tagasilööke. Turiste Milanost Tallinna vedav kompanii Volare on peatanud lennud kuni kevadeni. «Ma ei hakkaks ennustama, kas nad jätkavad,» kostab lennujaama juht Loik kuivalt.

Kuid kui Volare peatas, saabus kohale odavlennufirma Londonist — easyJet! Tallinna Lennujaama edu on seotud ju tuhande pisiasjaga Iraagi sõjakaosest Nigeria mässulisteni, kelle tegevus Nigeri jõe äärsetes džunglipadrikutes on aidanud musta kulla hinda kergitada. Edu sõltub sellest, kuidas easyJet jääb rahule sihtpunktiga Tallinn, palju reise suudavad müüa Eesti turismibürood, kas Estonian Airi turunduskampaaniad õnnestuvad...

Rein Loik teab, et Londoni firma suudab lääne turiste alati paremini püüda kui Estonian Air. Kas või seetõttu, et nende nimi on tuntum. «EasyJet on väga suur tegija Euroopas. Nad on kulukesksed ja orienteeritud turistidele. Lääne tavareisija taipab minna nende koduleheküljele — see toob uusi reisijad nende hulgast, kes pole seni Eestisse lennanud,» kiidab Loik. Ta on mees, kes hindab koostööd. Ta ei rassi asjatult vastu tuult.

Odavlennufirma Tallinna meelitamiseks tuli langetada ka lennujaama makse 235 kroonilt 155 kroonini lahkuva reisija kohta. Loik mainib, et kütusehinna tõus mõjutab tugevalt lennupileti hindu. «Ajalooliselt on kütus moodustanud lennuliini kuludest 20 protsenti. See osakaal on veidi vähenenud umbes 15 protsendini, kuid nüüd on tagasi tõusmas. Arvan, et surve lennukipileti hindadele on väga suur,» räägib ülem.

EasyJeti turundusjuht Yannis Capodistrias ennustab, et buumiga tekkinud odavlennukompaniidest ei ela paljud üle käesolevat talvegi, sest on liiga väikesed, et tagada jätkusuutlikkus. Osasid ootab pankrot, teised võetakse tugevamate tegijate poolt üle. «Naftahinna tõus sööb ka meie kasumit, kuid meil on kergem kriisi ületada kui paljudel konkurentidel,» kinnitab Londonis õppinud kreeklane Capodistrias. Tema peab Volare-taolisi kaotajaiks. Ja Tallinna kohta on easyJeti-mehel kiidusõna: «See on üks järjekordne hämmastav sihtpunkt!»

Rein Loigu lugu

1990ndatel tegeles Rein Loik vaheldumisi hariduse juhtimise ja lennundusega. Ta oli nii haridusminister kui ka Estonian Airi arendusdirektor.

Savisaare ja Vähi valitsuse haridusminister püsis mees parteituna. «Siis olid ajad sellised, et inimesi ühendasid teised eesmärgid kui parteilised. Ka parteid ei olnud veel välja kujunenud,» täheldab Loik 90ndate algusaegu. Teist korda haridusministriks tõustes tõdes Loik muutusi — edaspidi jagatakse kohti erakondliku kuuluvuse alusel.

Loik ei ole oma sõnul karjääri teadlikult kavandanud. «Ma kuulun põlvkonda, kus karjääri suunamisest ei räägitud. Olen aegade ja olude kokkulangemise tõttu sattunud teatud asjade juurde. Tundub, et olen oma võimalusi suhteliselt hästi kasutanud. Kui oleksin praegu noor ja alguses, siis mõtleksin, mis on minu roll, missioon ja mida tahaks teha, ning üritaks seejärel tulevikku korraldada.»

Loomulikult ei ole Loik lasknud asjadel lihtsalt omasoodu voolata. On üritanud ikka ise ka saatust suunata. «Ma olen pärit sellisest väikesest kohast nagu Kehra. Kui keskkooli lõpetasin, tahtsin väga astuda Tartu Ülikooli majandusküberneetikasse. Ja kui saingi sisse, oli minu eneseimetlus väga suur. Kuid see läks üle enne, kui oli hilja.»

Rein Loik pareerib pärimist, kas ta on samuti vabamüürlane nagu mehe Estonian Airi aegne ülemus Antti Oidsalu. «Ma ei tahaks selliseid asju küll kommenteerida. See on sügavalt isiklik, kas inimene on usklik või ei ole. Vabamüürlus on religiooniga seotud ja ma ei tahaks sellest rääkida.»

Nelja poja isa

«Ma olen väga perekeskne inimene. Perekond on mulle väga oluline — annab palju ja kahtlemata võtab ka,» nõustub Loik meelsasti elu põhiväärtuste üle mõlgutama. «Mida vanemaks inimene saab, seda suurema rõõmuga on ta valmis perele andma, kuid ka saama.»

Reinu vanem poeg Toomas Loik õpib ja töötab, olles Unineti müügimees. Teisest abielust sündinud Kristjan Erik (9), Robert Rain (7) ja Kaspar Paul (3) käivad koolis–lasteaias. «Ma olen oma mõlema abieluga rahul,» summeerib poegade papa. Teine abielu Fontese konsultandi Chris-Heliniga on väldanud juba kümme aastat.

«Esimene abielu sai lihtsalt otsa. Elus on paljude asjadega nii, et neil on algus ja ajaline lõpp,» ei lasku Loik pikemasse analüüsi.

Ka Chris-Helin ei soovi midagi lisaks kommenteerida.

Õnn mägede ja pere vahel

Rein Loik on vana mägimatkaja, käinud üle kümne korra Pamiiris. Oli kaasas ka Džomolungma ekspeditsioonil, kus jõudis kaunis kõrgele — 6500 meetri peale. «Ma ei olnud valmistunud selleks, et tippu rünnata. Kuid see oli siiski fantastiline elamus,» räägib Loik pilvedel ja pilvedes kõndimise kunsti kohta.

Järgmisele reisile ei ole ta veel mõelnud. «Pere nõuab oma osa. Olen tagasi tõmbunud, et olla rohkem aega lastega. Teen seda oma sisemisest vabast tahtest, mägede kutse ei ole üle pere kutsest. Lapsed on ka liiga väiksed, et neid kaasa võtta.»

Loigule meeldivad mäed, nagu mõnele teisele meeldib meri. «Mäed rahustavad, aitavad stressi maandada. Teen seda oma enda tempos ja see on mõnus aeg mõtisklemiseks,» pajatab Loik. Ja lisab, et mägede puudusel hüvitab mõnu metsajooks ja suusatamine. «Pean end õnnelikuks inimeseks!»

KUMU juhatuse esimees Voldemar Promet:

«Rein Loik on mees, kellega olen nõus igal ajal minema mägedesse ühes köiskonnas. Kes tunneb ja hindab mägede karmi ilu ja austab loodust, see teab, mida see tähendab.»

Alpinist, lumeleopard Jaan Künnap: « Rein on hea seltskonnahing. Taktitundeline. Füüsiliselt hästi vastupidav. Luges alpinismiklubis loenguid psühholoogiast. Muide, ta on päästnud minu elu mägedes. Tegin 22 meetrise kukkumise köie otsas ja Rein oli alumine mees, kellest sõltus pääsemine.»