TOOMAS SILDMÄE ja HELDUR MEERITS teenivad Hansapanga aktsiate müügist Swedbankile üle 500 miljoni krooni. Mida papiga peale hakata? Kas nad ostavad midagi ilusat?

Hansapanga üks asutajaid, miljonär Heldur Meerits: 
«Ma ei osta endale valget lossi paradiisisaarel. See oleks äärmiselt ebapraktiline ja kallis ülal pidada. Ma ei oskaks sellega midagi peale hakata. Kulda ja kalliskive ka ei osta ega purjekaid. Ei mingit tordisöömist. Pigem olen sisenemas tülikasse edasiinvesteerimise perioodi.»

Ka selles osas puudub Meeritsal täis selgus.
«Väga täpselt veel ei tea. Vaatan noteeritavaid väärtpabereid, seega Eestisse väga palju ei jäta, sest siinset turgu iseloomustab vähene likviidsus ja küsitav hinnatase. Investeerimisfondidesse suhtun hästi.»

Üks koht on veel, kuhu läheb Meeritsa raha. «Mingisugune tükike kulub Audentese edasiarendamise peale. Erakool ei ole täna veel rahateenimise koht. Audentes on nõudnud pidevalt täiendavaid rahasüste. Kui kooli suurtoetajad Urmas Sõõrumaa, Rain Lõhmus ja Heldur Meerits jääks ühel päeval kõik korraga trammi alla, siis oleks kooli hea käekäik ohus,» hindab Meerits, arvates, et ka Hannes Tamjärve saabunud miljonitest osa kulub Rocca al Mare koolile.

Sildmäe ei loobi raha

«Ma ei näe vajadust midagi ilusat osta,» tunnistab ka Toomas Sildmäe. «Mul ei ole mingeid allasurutud vajadusi, mida saaks rahaga rahuldada.»

Ka heategevusest ei kiirusta Sildmäe rääkima. «Rocca al Mare kooli tuleb edasi arendada, alati olen kultuuri toetanud,» kinnitab Sildmäe, kelle sõnul ei ole suure summa edasiinvesteerimine mingi monkey business. Vaid tõsine asi.

LHV juht Rain Lõhmus kommenteerib: «500 miljonit on suur summa. Kõigepealt tuleb see raha parkida. Selleks võiks pangalt kaubelda kõigepealt veidi kõrgemaid intresse. Seejärel saab alustada plaani koostamisega. Alguses võiks vaadelda võlakirjade turgu. Panna 500 miljonit krooni viide ilusa nimega aktsiasse on riskantne. Kas või seetõttu, et kursid kõiguvad ja piisavalt ebamugav on vaadata, kui kaotad suurelt raha. Kuid see on stress, millega tuleb harjuda,» hindab Rain Lõhmus rikaste elu ebameeldivaid külgi.

Lõhmuse soovitused

Langusperioodil on aktsiaturul võimalik väga kiiresti raha kaotada ning selle vastu aitab ainult analüüs, riskide hajutamine ja külm pea.

«Ma olen oma vitsad sellega saanud, et olen ostnud kuulsa nimega aktsiaid. Alati tuleb vaadata ka firma majandusnäitajaid, aktsia dividenditootlust. Võib-olla on hea aktsia, kuid ostmiseks on aeg vale,» teavitab Lõhmus.

Tavarikastele on Lõhmusel hulk soovitusi aktsiaturul tegutsemiseks. «Osta tagasi Hansapanga aktsia, omandades Swedbanki aktsia. Viimasest võiks olla siiski atraktiivsem teine Põhjamaa pank: Nordea.»

Seejärel soovitab Lõhmus valida erinevate investeerimisfondide vahel, pakkudes hulga nimesid, nii Ida-Euroopas riske võtvaid kui ka tegijaid globaalsetelt turgudelt. Ta soovitab just fonde, kelle juhte ta isiklikult tunneb ja mille tootlus ületab turu keskmist.

Lõhmus kulutas isiklikult osa oma saabunud raha võlgade maksmisele. «Ma vaatasin läbi oma firmade rahalise seisu. Kui mõni oli võlgades, siis pidasin targemaks laenud tagasi maksta.»

Hansapank tegi miljonäriks mitmeid «tavalisi» inimesi, nagu näiteks luuletaja Hando Runneli, kes teenis Hansapanga aktsiate müügist 1,4 miljonit krooni.

Taust

Hansapanga suuromanik Swedbank üllatas aktsionäre ülevõtmispakkumisega tasemel 11 eurot aktsia eest. Turu survel olid nad sunnitud tegema uue pakkumise tasemel 13,5 eurot, mis pani sundmüügi ette ka eestlastest Hansapanga asutajad ja suuraktsionärid. Rain Lõhmuse hinnangul oli Hansapanga hinna ülesbluffimise taga märtsis mitte niivõrd eestlaste mässumeelsus, kuivõrd äärmiselt riskialtid hedge-fondid, mis alustasid Hansapanga aktsia massilist kokkuostu ja hinna ülessurumist.

Võitjad

Hansapanga aktsiate müügist tasemel 13,5 eurot ehk 211,23 krooni/aktsia eest teenisid Postimehe andmetel kõige rohkem:

Toomas Sildmäe: 531 miljonit krooni

Heldur Meerits: 518

Hannes Tamjärv: 204

Tiina Mõis: 189

Jüri Mõis: 143

Indrek Neivelt: 94

Endel Siff: 85

Rain Lõhmus: 21