Omaaegne bodyfitnessi täht, ärinaine Leanika Klaassen usub igikestvasse armastusse. Kooselude purunemise üheks põhjuseks peab ta tohutul kiirusel arenevat tehnoloogiat, mis lükkab meie teele liiga palju ahvatlusi.
Omaaegse NSV Liidu ringrajaässa Jüri Preobraženski tütar Leanika (33) on täna juba ise see keegi, keda ei pea tingimata väärikate sugulussidemete kaudu avalikkusele tutvustama. Aastal 2006 figureeris Leanika nimi kohaliku kulturismimaailma tippude seas — ta võitis bodyfit-
nessis tiitli Eesti Karikas 2006, saavutas Eesti meistrivõistlustel teise ja Euroopa meistrivõistlustel 16. koha.
Täna on Leanika Klaasseni juhatada maailma suurima kinnisvaraketi RE/MAX Eesti esindus, mis frantsiisilepingu alusel kuulub täielikult Leanikale ning kus töötab rohkem maaklereid kui mis tahes teises siinses kinnisvarafirmas.
Võid sa öelda, et oled teeninud selle äriga oma esimese miljoni?
Võin. Selle veidi enam kui kahe ja poole aasta jooksul, jah, olen selle raha teeninud. Ma arvan, et neid tuleb lähiajal veel. Meil on olnud päris suuri tehinguid ka väga rasketel aegadel. Aga raha läheb uuteks investeeringuteks. Oktoobri alguses avan järjekordse kontori kesklinnas, uuele frantsiisilepingule kirjutasin alla eelmisel nädalal.
Praegu näitab aeg minu jaoks juba veelgi ilusamat pilti. Kui turule tulin, oli esimene poolaasta päris raske, sest just siis ju masu algas. Tegelikult on kõik tulnud kolme lapse kõrvalt. (Leanika poeg on kümneaastane, kaksikutest tütred saavad kaheksa. – toim.) Nemad on kõige suuremad kannatajad. Ma olen vähe kodus. RE/MAX Professio-nals’il on mitu korda aastas konverentsid, kus olen üritanud alati osaleda. Esiteks motiveerib see mind, teiseks saan sealt know-how, mida annan töötajatele edasi. Mu töö on hoidnud firma senini heas toonuses ja positiivses arengus.
Loe edasi värskest Kroonikast
{poolik}
Räägitakse, et sa kavatsed taas kulturismiga tegelema hakata!
See ei ole kulturism, pealegi seonduks selle sõnaga röögatutes mõõtmetes naine. See on bodyfitness, mis on oluliselt lahjem variant kulturismist. See tähendab sportlikku kehailu — sa pead rasva pealt ära põletama.
Kuna mulle väga meeldib see sport, siis tahan endale tõestada, et suudan veel kord tippu tõusta. Ma ei teinud seda neli aastat, sest äride kõrvalt ei olnud see võimalik. Sõitsin mööda maailma ringi ja pidevalt lennukites ja hotellides viibides ei tekkinud sellist rutiini, mida see spordiala väga vajab.
Kui tihti pead treenima, palju rasva põletama, lihasmassi taastama?
Pigem on see rohkem rasvapõletus. Hetkeseisuga pean maha võtma 13 kilo. Kui sporti hästi teha, on see kõva rutiin, mis tähendab, et sööd täpsetel kellaaegadel ja käid pidevalt trennis. Minu töö juures on see keeruline. Praegu on veel aega — ütleme nii, et olen graafikus.
Mõte edasi sportida on mul olnud kogu aeg, aga mingil ajal oli prioriteet ikkagi äri, milles praegu tunnen end juba oluliselt kindlamalt.
Praeguse seisuga treenin õhtul kell neli, kell viis. Lapsed käivad samuti trennis — kaksikud ratsutamas ja tantsimas, poiss teeb väga hästi judot, kolm korda nädalas. Eelmisel aastal tuli ta Euroopa juunioride meistrivõistlustel pronksmedalile.
Varem oli sul lapsehoidja Ebe. On ka praegu keegi abiks?
Tema on ikka, endiselt. Ma ei nimetaks teda koduabiliseks ega majahoidjaks — ta on minu jaoks pereliige. Ta on elanud meiega koos peaaegu viisteist aastat, on aidanud lapsi kasvatada ja hoidnud kodu korras. Ta elabki meie juures.
Kuidas su ärimehest abikaasa sinu aktiivsesse elustiili ja ettevõtlikkusesse suhtub?
Hästi. Ettevõtlikkuse kohapealt on ta minu üle väga uhke. Samas see, et ma mõnda aega väga vähe kodus olin ja tegelikult kogu oma aja ainult ärisse panin, saigi nagu natuke saatuslikuks ka…
Te võtsite suhtes aja maha?
Ma tegelikult ei tahaks seda kommenteerida.
Usud sa igikestvasse armastusse ja sellesse, et on võimalik ühe partneriga lõpuni välja minna?
Usun küll tegelikult. Esiteks peab olema siiras usaldus, hingesugulus... ja väga oluline on sõprus — et sa oled oma kaasale ka sõber. Et saate kõigest rääkida. Tean tutvusringkonnast päris paljusid, kes elavad väga õnnelikult, ja on näha, et tegemist on hingesugulastega. Muidugi olen näinud inimesi, ka tuntud inimesi, kes avalikkuse ees näitavad, et neil on suur armastus ja kõik on väga hästi, aga koju jõudes virutavad teineteisele panniga vastu pead. Aga ei, mingite inimeste puhul usun seda õnne küll. Usun, et neid on. Vähe, aga on.
Erinevas eas on olulised erinevad asjad. Mida sina praegu mehes kõige enam hindad?
Mis on minu jaoks väga tähtis — mees peab olema intelligentne. Mulle ei meeldi matsid. Ja selle koha pealt olen ma ka ilmselt selliste vanade traditsioonide pooldaja, aga — minu jaoks teeb ikka mees naisele uksi lahti ja on igati viisakas. Kindlasti peab mees olema mehelik, mulle naiselikud mehed ei meeldi. Mõttetu lobisemine, lõputu jutt, mis pigem naistele omane, arvan, ei käi ühe mehe juurde. Mehel peab olema piisavalt konkreetsust. Mees peaks olema selline, keda austan. Ja see sõprus on minu jaoks jube tähtis.
Seksapiilsus?
Loomulikult, aga seksapiilsus ei pea ju alati väline olema. See võib olla ka sisemine, silmad ja naeratus reedavad inimesest ikka päris palju. No sa näed, kas ta on seksapiilne või mitte. Naeratus on üks selline asi, mis teeb inimeses ka tema sisemise seksapiilsuse.
Seks?
Loomulikult on see väga oluline osa! Kui me siin rääkisime igikestvast armastusest, siis arvan, et väga keeruline on koos elada, kui see ei klapi.
Ka kümme aastat hiljem? Selle ajaga ollakse ju teineteisest täielikult küllastunud…
(Paus.) Mis ma ütlen selle peale? (Naerab.) No vanasti ei saanudki küllastust tekkida… Tead, miks inimesed lähevad lahku just kuskil seal pärast viitteist aastat kooselu? Vanasti oli ju eluiga lühem, kuskil 35 eluaastani ja paljuski oligi looduse poolt määratud, et elad viisteist aastat koos ja sured ära. (Muigab.) Täna on eluiga nii kõrgeks tõusnud, et ei suudeta enam ühe ja sama inimesega 30 aastat koos elada.
Täna tekitab ühiskonnas probleeme seegi, et tehnoloogia on nii palju arenenud, ahvatlusi ja võimalusi kõrvale kalduda on niivõrd palju.
Postitõllaga liikus kiri armastajate vahel kuu aega, täna aga võid vahetada päevas kümneid sõnumeid ja meile, lisaks suurem liikumisvabadus ja suhtlusportaalid...
Just. Keeruline on jääda üksteisele truuks, aga ma jällegi siiralt usun, et kui on hingesugulus, usaldus… Aga nii mõnelgi tekib kohe omanditunne, ja just omanditunne ja usaldamatus viivadki laiali. See peaks olema kuidagi balansis.
Väga vähe on tõesti neid, kes abielus vastu peavad, ja ma arvan, et see on üks kõva väljakutse kõikidele! Et see on päris omaette kunst.
Naudid praegu täiega iseseisvust?
Jah, see on mulle praegu väga tähtis. Ma ju teen ka äris iseenda asja, aga päris kindlasti mitte raha pärast — ja sporti seda enam.
Mulle meeldib töövõit! Meeldib saavutada. Mul peab olema eesmärk, sellepärast teen ka sporti võistluste pärast, et ma ei suuda midagi teha niisama.
Alustasin äriga ka ju alles siis, kui kaksikud polnud enam päris tited. Siis hakkasin endas avastama töörõõmu, väljakutseid, seda, kuivõrd see mulle meeldib. Avastasin alles siis ka seda, et suudan teha äri või et olen müügiinimene. Kaksikud said kaheaastaseks, kui kolisime Meriväljale ja alustasin tööd mänguväljakute firmas. Praegu tegelen ainult kinnisvaraga.
Oled sa kohanud tänases Eestis või mujal maailmas šovinistlikku suhtumist, et mida sina, blondiin, ka ärist tead?
Ausalt, ei ole. Enesekehtestamine või äritegemine sõltub paljuski enda enesekindlusest. Kui tunned, et see kõigub, näevad seda teised ka. Mina ei ole seda kohanud, et keegi oleks mind võtnud sellepärast vähem võrdse äripartnerina. Pigem vastupidi (naerdes) — usun, et naisel on ärimaailmas eeliseid.
Ilmselt on see ka minu isikus kinni. Ma ei jää ootama, kuni keegi mulle tuleb midagi ütlema, vaid ma lähen ja küsin ise. Äris on see tegelikult kõige tähtsam, sest kui ei küsi, siis ei saa ka. Ma ei usu, et see väga minu blondidest juustest sõltub. Vahet ei ole, mis värvi on su juuksed, tähtis on enesekehtestamine ja iseloom.
Võid näite tuua?
(Muigab.) Mul on mitu naljakat keissi olnud. Üks neist juhtus, kui käisin Hispaanias tehases, kust soovisin hakata Leetu importima tänavavarustust — pargipingid, kaevukaaned jne. Kohtusin kommertsdirektoriga, et rääkida koostöötingimustest ja saada ainumüügileping Baltimaades. Tehase omanik oli samal ajal küll puhkusel, aga tuli korraks kontorisse mingite asjade järele. Seisin koosolekuruumis, seljas helesinine kostüüm, pikad valged juuksed… See oli klaasist. Märkasin, kuidas ta kõndis ruumist mööda ja et ta seisatas ja vaatas mind läbi klaasi. (Muigab.) Ja mingil põhjusel ei läinud ta ära, vaid tuli sisse ja küsis hispaania keeles kommertsdirektorilt, kes on see ilus noor daam. Kommertsdirektor tutvustas meid. Tehase omanik ei rääkinud sõnagi inglise keelt. Kommertsdirektor tõlkis kõike ka tehase omanikule, mina aga ei näidanud välja, et ma tegelikult oskan hispaania keelt. (Leanika valdab inglise, vene, soome ja hispaania keelt. – toim.) Seejärel pidime minema tehast üle vaatama. Tehase omanik soovis kaasa tulla. Ja jälle, kommertsdirektor tõlkis kogu meie jutu sellel käigul. Kui naasime, oli mul takso tellitult ukse ees — tehas asub ju 70 kilomeetrit Barcelonast. Ja siis küsis tehase omanik kommertsdirektori vahendusel, kas teeksin talle seda au, et ta viiks mind ise Barcelonasse. (Naerab.) Mina ei näinud põhjust keelduda — nägin selles kohe ärilist kasu! Takso saadeti ära, istusin autosse ja hakkasime Barcelonasse sõitma — ja ma hakkasin tehase omanikuga rääkima sulaselges hispaania keeles! Ta pidurdas, täiesti konkreetselt, sest oli nii jahmunud…
Ta jäigi mulle mõneks ajaks jahmunult otsa vaatama. Lõppes see sellega, et ma sain 20 protsenti hinnast alla — kogu selle toodangu importimisel.
Millistest tõekspidamistest lähtud sõprade-tuttavate ja kolleegidega suheldes — vajadusel n-ö lähed üle laipade?
Üle laipade olen valmis minema vaid oma laste eest. Hindan sõprust. Mul on elus olnud väga palju tuttavaid, aga ainult üksikud sõbrannad. Kui minuga hästi läbi saada, olen väga hea. Võin vägagi vastu tulla. Aitan oma sõpru igati, kui see on vähegi võimalik. Annan vajadusel taskust ära ka oma viimase raha. Aga kui minuga riidu minna, võin olla päris vastik vaenlane. (Naerab.) Samas, ma muide ei ole kättemaksuhimuline. Pigem leian, et ei ole halba heata. Teiseks — kõik tuleb sulle elus tagasi! Niisiis olengi pigem selline kaval kättemaksja. Ma ei ründa inimest, kes on haiget teinud. Ei viitsi raisata oma väärtuslikku aega, vaid jään ootele. Löön käega ja ütlen, et küll see elu sulle kord ise tagasi maksab! Tegelikult see väga tihti ikka läheb ka nii.
Minu elu suurim rõõm on minu lapsed, sõbrad ja võimalus, mille ma kas või äri näol olen saanud. Ma olen nii elevil iga päev sellest arengust ja tulemustest. Mul ei ole kordagi olnud motivatsioonipuudust. Usun sellesse, et olen iseenda õnne sepp. Öeldakse ju päris tihti, et sa saad, mida tahad. Aga siin on üks väga oluline lause veel — ole ettevaatlik oma tahtmistega, sest võib juhtuda, et sa saadki, mida sa tahad! Võid soovida elus mingeid asju ja kui need ka tegelikult tulevad, siis sa neid võib-olla enam ei tahagi. Nii et inimesed peavad olema ettevaatlikud sellega, mida nad soovivad, sest see võibki täide minna.
