Tallinn ajab Hardi Volmeri ahastusse: püha p...e! Milline barbaarsus!
"Kui ma Tallinna õppima tulin, oli see räämas, õnnetu, tolmune ja porine linn, aga sellel oli oma
võlu, romantilisi nurki oli rohkem, vaatamata laguprotsessidele nägi vanalinn parem välja kui
praegu,” meenutab filmimees Hardi Volmer aega, mil ta tuli pealinna elama. Täna on Volmeri meelest kõik teistmoodi.
"Praegu näeb suur osa sest igapäevaelust tühjaks valgunud linnaosast Hardi arvates nii mukitud ja
lakutud välja, nagu eile ehitatud, vahendab ajakiri Pulss.
„Seda vana hõngu pole enam paljudes kohtades. Ja nende suveniiripoodide üle võibki jääda ägama.”
Eriti häirib teda odavalt mõjuv kreembeež värv. Justkui oleks linnavalitsus ukaasi väljastanud. Üks
väheseid gooti raekodasid maailmas on halliks võõbatud – püha p...e! Milline barbaarsus! Ei paista sealt väärikat tumedust, paekivi ega punatellist, mis mõjuks suurlinlikult.
„Võiks ju olla sellise piduliku ja lustaka välimusega, ehedat elu täis linn,” ohkab ta.
Ta on isegi kaalunud arhitektist sõbra Raul Vaiksooga fotonäitust beežist pidalitõvest. Hardi peab turistilõksuks muutunud gootika asemel, mida ka mujal maailmas on, palju suuremaks
väärtuseks ehedaid puitrajoone, nagu Kalamaja, Kadriorg, Kassisaba, Pelgulinn, Uus Maailm, mida
mujalt maailmast enam sellisel kujul naljalt ei leia.
