Hollywoodi noorema ešeloni esidiiva MISCHA BARTON püüab hoiduda meesnäitlejatest ega tunne end filmimekas üldsegi koduselt!


Mischa Barton (22) lahkus seriaalist The O.C. vägeva pauguga — tema tegelaskuju Marissa hukkus autoõnnetuses. Tegelikkuses on tal õnnestunud vältida pea kõiki «autoõnnetusi», mille ohvriks tema Hollywoodi eakaaslased üksteise järel langevad. Ta püüab vältida avalikkuse tähelepanu ja suhteid Hollywoodi A-kategooria meestega.

Mis tunne on olla noor naine Hollywoodis?
Soovitan kõigil võtta seda värki koos näpuotsatäie soolaga. Mul on võimalus kohtuda ja töötada paljude huvitavate inimestega, kuid ma püüan «Hollywoodi elustiili» mitte väga kinni jääda. Mulle meeldib reisida, mul on mu pere ja elu väljaspool tööd. Hollywood võimaldab mulle ligipääsu meelelahutustööstusele. Aga ma armastan ka randa ja ilusat ilma.

Kui saaksid valida, kas käiksid kohtamas kuulsuse või tavalise inimesega?
Pigem eelistaksin kedagi, kel pole selle bisnisega mingit pistmist. Leian, et näitlejad on eriline tõug. Et olla näitleja, läheb vaja spetsiifilisi isikuomadusi. Tasakaalu peab olema.

Kuidas sul õnnestus valutult lapsnäitlejast täiskasvanud staariks saada?
Hoidsin perekonda lähedal. Kuigi näitlemine on mu suur kirg, tahan ma ka kolledžis käia. See on oluline, sest ma tahan, et mul oleks elu ja sõbrad väljaspool meelelahutusäri. Tegelikult on ka paljud mu tegelaskujud kogenud asju, mis sunnivad neid kiiremini küpseks saama.

Oled üles kasvaud Inglismaal ja USAs. Kas see on andnud su tegelaskujudele rohkem sügavust ja dimensiooni?
Igatahes! Reisimine kõigisse neisse erinevatesse kohtadesse ja kultuuridesse on avardanud minu silmapiiri. Tänu sellele otsin aktiivselt rolle, mis võimaldavad mul neid erinevusi uurida. Teatrietenduses Slavs! püüdsin kogu hingest astuda vene tüdruku kingadesse.

Oled New Yorgis kõvasti teatritööd teinud. Kuidas on see aidanud sind tele- ja filmitöös?
Teatris kiputakse televisiooni üleolevalt suhtuma. Tänu teatrile avastasin, et eduka näitlemise võti on töö kvaliteet meediumist sõltumata. Just tänu teatrile suutsin nii pikalt teletööd teha. Ma harjusin sellega ega lasknud töö kvaliteeti käest.

Kas kool on sind näitlejana arendanud või pidurdanud?
Mu vanem õde käis Inglismaal erakoolis, kuid minu jaoks oleks see olnud liiga jäik ja range. Mul oli New Yorgi avalikus koolis pisut vabam õhkkond. Kool avas minu ees väga mitmekülgse maailma ja ma olen selle eest tänulik. Tänu sellele kogemusele avasin koos Sarah Jessica Parkeri ja Christina Ricciga New Yorgis Professionaalse Lastekooli. Sedasorti keskkond arendab lapsi loominguliselt ning toetab neid, kes soovivad, et nende elu keerleks kunsti ümber.

Sa oled Neutrogena reklaamitüdruk. Kuidas sulle meeldis neis reklaamides osaleda?
See oli tohutult lõbus! Neid reklaame näidati The O.C. ajal, televaatajal oli kindlasti hea meel näha mind tunni jooksul nii mitu korda. Osalesin neis reklaamides, sest mulle meeldib proovida erinevaid asju. Teismelised, kes Neutrogenat ostavad, vaatavad The O.C.-d.

Kes on su lemmikdisainerid ja mida ütlevad nende riided sinu kohta?
Mulle meeldib Marc Jacobs, sest paljud tema riided meenutavad mulle 60ndaid. Tunnen selle ajastuga sidet. Ma kannan ka Zac Poseni ja New Yorgi noorte moekunstnike loomingut. Chanel on üks mu lemmikuid, sest nende riided on mugavad ja klassikalised.

Millest sa huvitud väljaspool tööd?
Armastan sporti: jalgpalli, pesapalli ja ujumist. Ma loen ja kirjutan palju. Mulle meeldiks tegelda heategevusega. Otsin projekti, mis tekitaks minus kirge.

Mida sa kõige rohkem kardad?
Ma ei kohku kergesti. Kardan uppumist ja tuld, aga ainult siis, kui need mind otseselt ohustavad.

Mis on sinu arvates õnn?
Mu elu on praegu üsna hea. Kõige õnnelikum olen siis, kui valmistun uueks rolliks. Mulle meeldib rannas olla, sõpradega aega veeta, kontsertidel käia. Ma armastan muusikat: Jimi Hendrix, Bob Dylan, The Clash, White Stripes ja Sex Pistols on mu lemmikud. Reisides olen kõige õnnelikum siis, kui kogen midagi täiesti uut ja teistsugust.