«Õnneks kodus mulle lauda kattes veel koht pannakse,» ütleb Eesti kõige hõivatuma bändi The Sun solist TANEL PADAR. Eesti piigade kõrval on Tanelile ka noored läti kaunitarid silma viskama hakanud.
Tanel Padar & The Sun valmistub esimeseks turneeks. Varem on tuuritatud koos Smilersi ja Meie Mehega, päris oma kontserdisarja pole bänd seni teinud. Et asi täie ette läheks, on kaasatud rockilavade raskekahurväelane Tõnis Mägi, näitleja Jan Uuspõld ja Taneli õde Gerli Padar. Seni pole teada, kas esitamisele tuleb ka Gerli eurohitt «Partners in Crime», kuid ühe vahva dueti teevad õde ja vend kindlasti. Suve lõpus põrutab bänd aga välismaistele festivalidele rokkima.
Bänd neelab põhiosa teie ajast. Kuidas see pereelule mõjub?
TANEL (25): Äkki laekume ja äkki läheme. Õnneks veel mulle koht pannakse, kui lauda kaetakse.
DANEL PANDRE (33): Mõnikord pannakse kadunukesele kah pits viina. Nali naljaks, aga eks selline elu ole keeruline. Bändist vabal ajal tuleb eriti tubli olla ja tublid on ka kodused, kes sellest trallist aru saavad. Aga noh, kuniks elu… Me kogu aeg mõtleme, et läheb lihtsamaks, aga on hoopis vastupidi juhtunud.
T: Tundub, et lihtsamaks läheb alles siis, kui ise enam midagi ei tee. Seni kuni on veel häid mõtteid peas, lihtsamaks ei lähe.
Eesti bändidel on kombeks tuuridel muusika näitemänguga ühendada. Millist rolli Jan Uuspõld te shows mängib?
D: Zorrot laval ei näe!
T: Ma olen vahepeal näitlejaleiba proovinud. (Tanel mängis filmis «Võõras» rockstaari. - toim) Leiba ei saanud, aga vähemalt üritasin. Nüüd on vastupidi, Jan astub lauljana üles. Ma sain Janiga tuttavaks kümme aastat tagasi Rakveres Wesemberg Rockil. Seal oli nahkpükste ja tagidega vanameeste seas kaks nooremat selli, kellega ma pikema jututa ühise keele leidsin. Need olid Jan ja Jaanus Tüli bändist Luxury Filters. Ma teadsingi Jani enne laulja kui näitlejana. Ta on eelseisva tuuri suhtes päris elevil.
D: Me teeme Luxury Filtersi hitte «Tramm number 66» ja «Kurat, me jääme hiljaks» ning Jan laulab ka meie lugusid.
Kuidas koostöö Tõnis Mägiga klapib?
D: Me esinesime Mägiga mõni kuu tagasi ühel kinnisel üritusel. Hämmastav, aga me ei tundnud mingit põlvkondade vahet. Vana sulandus paugupealt punti ja tulemus oli väga hea. Ugrit pole kerge tooli küljest lahti saada, aga pärast me esinemist tõusis mitusada inimest püsti ja plaksutas.
T: Kui lavalt rakette ei lasta, siis ugril suunurgad ülespoole ei lähe.
D: Me saime nad ilma saluudita jalule. See oli kihvt ja loodan, et saame samasuguse energia kätte ka suvel.
T: Proovides on tunda, et Music Seifi Tõnis Mägi tahab temast väga välja tulla ja karata. Mägi laulab enda ja meie laule. Tõnis on mu muusikalise kasvamise ja arenemise käigus väga tähtsal kohal olnud. Kui kunagi toimus Raekoja platsil rockooperi-hittide kontsert, siis võttis mul kõige rohkem jalad nõrgaks Mägiga ühele lavale minek. See oli nagu… Ma ei oskagi seletada, mis see oli. Ta on Eesti lauljatest mu kõige suurema respekti kogunud, austan ja hindan teda väga.
Kes on te taustalauljad ja uus trummar?
D: Marilin Kongo ja Marvi Vallaste. Nad on siin ja seal oma annet näidanud, äärmiselt vitaalsed naisterahvad. Uus trummar on Kaspar Kalluste, kes on tuntud erinevatest projektidest. Me proovisime kümmet venda ja Kaspar tundus kõige paremini sobivat.
T: Tavaliselt on noortel trummaritel tublisti vurtsu sees, aga me tahame aeg-ajalt ka unplugged’i teha. Seal on vaja veidi teisiti mängida.
D: Kahe basstrummiga reagget ei tee. Kaspar on ülihea potentsiaaliga trummar, ta valdab erinevaid stiile.
Tuur on suve algul. Mis edasi saab?
T: Kontserdigraafik kipub aasta lõpuni täis minema. Sinna mahuvad ka mõned minituurid väljaspool Eestit.
D: Augustiks on kokku lepitud esinemised Riias, Vilniuses ja Krakowis toimuvatele festivalidele. Vilniuse vennad on asja tõsiselt ette võtnud. Nad peavad läbirääkimisi näiteks Muse, Rodger Watersi ja Killersiga. Eks näis, mis välja tuleb.
T: Poolas toimuv Coke Live Festival on väga suur üritus.
Kuidas teil Lätis läheb?
D: Meil on Lätis esimesed arvestatavad edusammud olnud. Käisime seal loo «Nii siis jääbki» ingliskeelse variandiga «To Hurt Somebody» kõige kõvemas SWH raadiotabelis kolmandal kohal ära. See on lätlaste jaoks suvalise Eesti bändi kohta väga hea saavutus.
T: Praegu mängitakse lugu enamikus Läti jaamades, nii et huvi kasvab.
D: Me esinesime erikülalisena Läti muusikaauhindade jagamisel, mis on erinevalt Eesti naljanumbrist igati väärikas üritus.
T: Hiljem toodi meid Läti bändidele eeskujuks, et nii tuleb mängida. Me saame sealt juba fännikirju ja on isegi loodud lätikeelne internetikeskkond, kus käib arutelu, kas ma olen vaba mees ja ehk keegi teab mu telefoninumbrit.
Tanel, hiljuti ahistas sind üks kirjaneid. Mis tast on saanud?
Ahistaja pole mind õnneks rohkem tüüdanud. See oli päris kummaline lugu. Tüdruk on 28aastane, ta toaseinad on mu pilte täis kleebitud ja ta pani hommikul ärgates The Suni mängima, aga ema ei saanud aru, et tütrel kiiks on. Muide, ta ahistas mõnda aega ka klahvimees Tomit. Saatis talle postkaarte ja raamatu.
Teisi pole ahistatud?
Ei ole. Nendega on see oht, et nad hakkavad vastu ahistama.
Saite sel aastal kõik peamised muusikaauhinnad. Kuidas teised te edusse on suhtunud?
T: Me silma all pole keegi kadedusevimma näidanud, aga teades, kuidas asjad käivad, siis eks ikka tögatakse ja visatakse villast.
D: Naljakas on kuulda mingite tüüpide juttu, et The Sun mängib nii palju, et kõigil on kõriauguni. Kui küsid neilt, et millal viimati kontserdil käisite, siis selgub, et nad pole kunagi käinudki. Tegelikult pole ka väikeses Eestis ohtu, et inimesed ära tüütad. Me tegeleme ühel ajahetkel ju mõnesaja inimesega, aga potentsiaali on kümneid tuhandeid. Kui teeks suvel neli tuuri, siis võib-olla hakkaks küllastus tekkima.
T: Ma lendasin eile Estonian Airiga Kopenhaagenist Tallinnasse ja mind paluti kokpitist tervitada, et lahe kontsert oli Estonian Air’i suvepäevadel. See oli lahe.
