«Ma ei usu lihtsatesse lahendustesse,» ütleb Tallinna Sadama peadirektor AIN KALJURAND. Lõõgastust keerulistest äritehingutest pakub Ainile rahvatantsuharrastus.
Ain Kaljurand (43) elab koos abikaasa Eve ja kahe pojaga, käib tantsimas ning mängib mõnusas klubiseltskonnas tennist. Iseloomult on mees põhjamaiselt diplomaatiline.
Kus sa suvepuhkuse veedad?
Eelkõige tahaks maakodus tavaliste töödega tegeleda, nendega, millele ei ole aega argipäevadel pühenduda.
Katust parandada ja õunapuid istutada?
Absoluutselt. Korrastamist jätkub, üritan korras hoida vanemate kodutalu. Ja veel meeldib mulle suvel koos perega ringi vaadata ja reisida ka looduskaunis Eestis.
#end#
Kuidas talvel puhkad, oled suusataja või päevitaja?
Olen mõlemat teinud. Ühel aastal üht, teisel teist. Ma ei pea tingimata minema suusatama või siis palmi alla külili viskama, aga koht võiks olla huvitav ja põnev. Rännata meeldib mulle nii iseseisvalt kui ka koos perega. Tahan võimalikult palju maailmas ringi vaadata ja avastada uusi paiku.
Kas äris on sellist mõjutamist vähem, et ärimees A helistab poliitik B-le ja lõpuks saad sina pähe?
Ma olen vist heal ajal sadamasse sattunud. Seda praegu praktiliselt ei esine. Kliendid on rahvusvahelised kontsernid, kes käituvad nii nagu suures äris on kohane. Ka Vene partnerid on sealsed suured börsiettevõtted, kes loodetavasti ei kasuta poliitilist survestamist.
Mida sa oma kabineti aknast näed?
Ma näen valgeid laevu. See on ilusam vaatepilt kui Muugal. Meie üks edusid on see, et riskid on erinevate sektorite vahel jaotatud. Kui kaupade transiidis läheb plaanitust halvemini, siis reisijateveos läheb hästi. Kindlasti me ei nuta, kuid asjad saavad alati veidi paremini minna.
Kas transiidinumbrid vähenevad?
Mahud on stabiliseerunud möödunud sügise tasemel. Pärast seda ei ole suuri muutusi olnud. Usun, et transiidisektori edulugu jätkub.
Teist meelt on endine õlikuningas Endel Siff, kes müüs oma osaluse Pakterminalis ja deklareerib nüüd, et ei pane transiiti sentigi.
Pakterminalis müüdi Eesti osalus maailma suurimale naftaterminalide ketile Vopak. See on selge signaal, et suured on jätkuvalt siiapoole vaatamas.
Palju te aastaga kaotasite?
Seda on keeruline öelda. Kivisöevaldkonnas kaotasime rohkem kui naftavedudes. Kivisöes oli probleem pigem selles, et terminali enda partnerid olid killustatud. Praegu ei ole ühtegi vihjet, et söeterminal koliks Riiga. Mitmed kauba ümberlaadimise terminalid on ooteasendis. Ressurss on olemas. Mahutid, kraanad ja kaid on valmis.
Tallinnas räägitakse suurest Hiina konteinerterminalist. Kas rongid idast tulevad läbi?
Selleks oleks vaja kaasata Vene partner, kes raudteeküsimuse ära lahendab. Sellega tegeleb väga aktiivselt Eesti Raudtee. Meie püüame asju mere ääres ajada. Loomulikult ei saa me kõiki teemasid, mis on läbirääkimiste faasis, kommenteerida.
Sa oled kindlasti kuulnud lugu, et Läti ärimehed võtavad alati toosti meie kalli peaministri Ansipi terviseks ja tema pikaajalise valitsemise kiituseks. Kas sa lihtsaid lahendusi usud? Ikka räägitakse äriringkondades lugu, et ida suunas peaks sügavamalt kummardama. Kas see aitaks?
Ma ei usu lihtsatesse lahendustesse. Usun konstruktiivsetesse läbirääkimistesse. Kui arvata, et teed kummarduse ära ja kõik laabub, siis nii lihtne see ka ei ole. Ju siis oleks käidud juba kummardamas.
Kas rahvatantsus veel käid?
Käin Kolga rahvatantsurühmas koos abikaasa Evega. Seal on mu vanematekodu. Seltskond on hea.
Mis su lemmikrahvatants on?
Tantsin hea meelega «Tuljakut». See on mulle nii verre jäänud. Ma võin seda une pealt teha. Esimest korda tantsisin «Tuljakut» 28 aastat tagasi. See ei ole otsene rahvatants, vaid veidi tuletatud ja seatud tants.
Mis poegadest peab saama?
Nemad käivad oma rada. Üks õpib toitlustust ja teine proovib riigieksamitega maha saada. Lõpukirjandi kirjutas ta teemal «Sõjalt ei saa oodata mingeid hüvesid», milles ta arutles sõja teel energeetikaressursside kontrollimise üle.
Milline on Tallinna Sadama nägemus, kas rahu püsib Läänemere ääres?
Ma ei näe küll, et siin midagi sõjalistel eesmärkidel käimas on. See on tavapärane võitlus, mida on peetud aastasadu geograafilise asendi nimel. Vanasti peeti seda võitlust relvadega, nüüd üha enam majanduslike vahendite ja sõnadega. Ma ei näe lähema 30–50 aasta jooksul mingeid probleeme. Me kuulume headesse katusorganisatsioonidesse NATOsse ja Euroopa Liitu.
AS Tallinna Sadam arvudes
2007. aastal oli Tallinna Sadama koosseisu kuuluvaid sadamaid läbinud reisijate arv 6,51 miljonit, vähenedes ligi 250 000 reisija ehk 3,6% võrra.
Kruiisireisijate arv langes viimase viie aasta jooksul esimest korda, vähenedes 6% võrra 295 000 reisijani, nende hulgas vähenes traditsiooniliste kruiisireisijate arv 2% võrra.
Tallinna Sadama 2007. aasta konsolideeritud müügitulu moodustas 1162 miljonit krooni, vähenedes 1,3 protsendi võrra.
2007. aasta tegevuskasumiks kujunes 473 miljonit krooni, mis tähendas 2006. aastaga võrreldes tegevuskasumi vähenemist 13,4% võrra.
2007. aastal investeeris kontsern uutesse infrastruktuuri objektidesse ja olemasolevate infrastruktuuri objektide parendamisse kokku 853 miljonit krooni. Suurem osa investeeringutest tehti uute territooriumide soetamiseks ja rajamiseks, kokku 268 miljonit krooni.
2007. aastal vähenes ettevõtte sadamaid läbinud kaubamaht 5,2 miljoni tonni võrra 36 miljoni tonnini ehk 13%. Maist alanud kaubamahu kiire vähenemine toimus eeskätt puistlasti ja vedellasti arvelt, mille vähenemise põhjustas omakorda Venemaalt lähtuva kaubamahu suunamine Venemaa enda sadamatesse.
Kaubamahu struktuuris kasvas peamiselt Läänemere idakalda ja selletaguse piirkonna tarbimise arenguga seotud konteiner- ja veeremkauba ning uute sõiduautode veo maht.
Kaubamahu vähenemisega langes Tallinna Sadama kaubaveo turuosa Läänemere idakalda suuremate sadamate hulgas 11,9 protsendilt 9,8 protsendini.
Lastiliikidest moodustas põhiosa vedellast 62%, seejärel puistlast 22%, veerem 10% ja konteinerid 4%.
Veosuundade järgi moodustas kaubamahust 82% transiit, 8% eksport ja 10% import.
Allikas: www.portoftallinn.com
