«Ma tean, et selles elus mulle lihtsalt pole määratud monogaam olla ja ma isegi ei püüa,» ütleb muusik ja ravitseja Tarmo Urb. Tarmo on istunud vanglas ja hullumajas, sest on üritanud olla truu vabamehe loomule.
Kuniks Tarmo (58) vend Toomasega (52) Leigo järve kontserdiks valmistub, ja seetõttu Eestis toimetab, ihkavad paljud tema ravitsejavõimete abil muredest ja ängist võitu saada. Tarmo Blackberry telefon põriseb ühtelugu. Mees imestab isegi, sest ta pole teps mitte odav. Annetused ravimise eest, nagu ta ütleb, võivad ulatuda tuhandetesse dollaritesse. On juhtunud, mitte küll kodumaal, et üks terveks saanu hindas oma tänulikkust 100 000 dollari vääriliseks.
Lõviosa Tarmo kundedest on Peruu haritud, ilusad ja jõukad inimesed.
«Viimane kord ei lastud mind Peruust enne minema, kui olin nende juuresolekul ostnud pileti tagasi,» ütleb Tarmo. Sealsed ürgmetsad on šamaane täis, kelle seltsis Tarmo palja tagumise otsaga lippab ning taimede ja vaimudega suhtleb, kuid tavainimeste argisemaid muresid nemad väga lahendada ei võta.
Tarmole tuleb jälle üks kõne ja kui ta on sellega ühelpool, uurib, millal on minul sünnipäev. Ehkki ega ma siia endast rääkima ei tulnud. Edastan – pühvli aasta jäär. «Sul on kaks paari sarvi!» ütleb Tarmo kavalalt.
Ma ise küll end eriti sarviliselt ei tunne...
Tule, näita oma käsi...
(Istun Tarmo vastu põrandale ja näitan peopesad ette. Tarmo uurib, võtab rinnal kõlkuvast nahkkotikesest pendli, see lööb võnkuma ja poolsulgunud silmil pärib ta kelleltki midagi, ja siis edasi minult.)
Kui selge või ebaselge on su elu seni olnud?
{poolik}
Elu on ikka olnud ebaselge.
Oled sa äkki mingeid oma möödunud elusid ka näinud?
Ei, ma ei ole möödunud elusid näinud.
Sinuga on niimoodi, et sa ei olegi veel oma tõelist elu elama hakanud. Sa oma möödunud reinkarnatsioonis surid enneaegselt. Sa surid ootamatult 25aastaselt õnnetuses, kus sind kogemata tapeti. Võib-olla sõideti autoga otsa.
Vohh, see seletaks, miks ma autojuhtimist kardan.
Inimesed, kes niimoodi ootamatult hukkuvad, ei jõua surma, oma lahkumisega pakti teha. Nad võtavad oma järgmisse ellu elamata jäänud elu kaasa, et see korralikult ära lõpetada. Sul on selle 25aastaselt hukkunud tüdruku karma kaasas. Selles elus sa elad praegu kahte elu korraga. Paralleelselt ühes ja samas energeetikas ja psüühes elab tegelikult kaks naist. Sellepärast sinu otsused, valikud nii inimsuhetes kui ka oma elu suundades tulevad nagu kahe täiesti erineva tüdruku konsensusest. Need ei ole sinu enese otsused, vaid kahe erineva naise, kes elavad kumbki kahte erinevat elu ja mitte üheskoos. Vahetevahel võib tõesti tekkida tunne, nagu vaataksid kahte täiesti erinevat filmi ühel ekraanil korraga.
Kuni seda ei muuda, sa jäädki elama poolsegaduses. Ja ka sinu armusuhted ei kesta, sest valikud tulevad kahe inimese konsensusest. Ja abielud ei kesta. See tuleb sul maha võtta, siis hakkad sada protsenti iseenesena funktsioneerima ja kõik su anded rakenduvad sada protsenti ühe inimese teenistusse. Praegu on see jagatud kahe inimese vahel. Kui peaksin praegu vaatama su tervist, saaksin kahe erineva naise kokkusegatud kompoti. Kui möödunud elu karma maha võtta, elu võib kvalitatiivselt tundmatuseni muutuda paari nädala jooksul. Ka päevapealt muutuvad teinekord asjad. Alles siis leiad õige tee ja õige mehe. Seni oled sa elanud nagu kaks omavahel segatud isiksust, kes töötavad kumbki omaette. Sul on ka mõlemad käed erinevad, kui vaatad elujooni.
Sul endal on ka möödunud elu koorem kukil olnud?
Mul oli 36. eluaastani eelmise elu karma peal. Ja ma ei taibanud seda ka küsida endalt. Kui sa ei küsi, ei tule ka vastuseid. Oli üks väga suur vene nägija, kes käis siin minu juures – ta oli mu energiast sõltuvuses, tal endal ei olnud energiat – ja tema ütles, et Tarmo, mis sa jamad, sa kõiki aitad, aga sul endal on möödunud elu karma peal, päris sitt ka veel. Vaatasin, võtsin maha – sealt ma õppisingi, kuidas see käib. Nädalaga pööras mu elu 180 kraadi. Nii et Gorbatšovi isiklikul käsul vabastati hullumajast.
Olime vennaga seejärel esimesed inimesed Eestis, kes tegid Estonias soolokontserdi. Aasta hiljem olime Ameerikas juba. Enne seda olid ainult vanglad ja hullarid.
(Tarmo ja Toomas olid 1988. aastal viimased tõelised «ärahüppajad». Ameerika võttis kitarride ja lauludega tulnud vennad avasüli vastu.)
«Minu kõige suurem soov ja unistus oli vabadus, ja selle ma lõpuks sain. Mul on tulnud ümbritsevas ühiskonnas leida võimalus enesena edasi eksisteerida, end oluliselt muutmata – see on mind viinud vanglatesse ja hullaritesse nõukaajal. Olen piiri ületamise katse eest vangis istunud.
(Tarmo istus vanglas kaks korda, mõlemal juhul kuus kuud eeluurimise all kolmes erinevas kohas – kahes vanglas Venemaal ja Eestis Patareis, tagatipuks pidi ta veetma aasta kinnises hullumajas.)
Kas sa tegid vaimumaailmaga tutvust vanglas?
Oi, see aeg oli erakordselt viljarikas aeg vaimses vallas, kuna ainukene võimalik tee oli otse üles valgusse. Sel ajal sooritasin oma kõige viljakama ja suurima arengu, mida ma muidu poleks elusees viitsinud teha. Just vanglas, seal hullaris.
Mu esimene luuletus, kui esimest korda vanglasse sattusin, oli… «Loodan, et elukas, kes mu alla neelas, ka situb.» Täpselt nii läks. Ega lõugade kaudu enam välja ei saa, pead kannatlikult ära ootama, et lõpuks sülitatakse sind tagantkaudu välja. Pesed end ära ja vantsid edasi.
Küsisin vaimudelt, et miks ma vangi sattusin. Vastus tuli, et siin ei ole ju kirikut, keegi peab ju neid jobusid ka õpetama. Siis ma õpetasin ja ravisin. Seal hakkasin rohkem ravima, kui kuttidel ülekuulamistel peksti neerud lahti. Mendid ju peksid korralikult inimesi ja vangid klobisid üksteist. Avitasin ja õpetasin, mingid mehed said seal oma elu õppetunnid ja enam vanglasse tagasi ei pöördunud. Oli neid, kes jätsid suitsetamise ja narkotsi maha, hakkasid mediteerima ja elu õieti vaatama. Isegi mõned kagebežnikud tulid töölt ära me vestluste tagajärjel.
Instinkt oli, et pean vanglast läbi voolama, et see on osa mu eksistentsist – ju siis oli see miski, millega minus puhastati ära mingid taagad. Olin väga tugev isiksus, kes muidu oleks ehk jäänud puhastamata.
Kuidas mõjub suur üksindus?
Kui olin vanglas, ma lausa palusin, et mind pandaks üksikkambrisse. Mul oleks seal olnud hulga huvitavam vaimude ja oma mõtetega, raamatuid lugeda ja luuletusi kirjutada kui nende odavate pättidega samas kambris olla, kuulata nende lolli möla ja nende sigaretisuitsu sisse tõmmata. Vangla ülem hakkas selle peale naerma, et Urbikene, sa pole piisavalt karmi kuritegu sooritanud, et minna üksikkambrisse. Ütlesin, et mis ma pean tegema – löön mõne tondi kambris maha või? Ega üksi pole üldse igav, kui sul on vaimumaailm paigas, üksindust pole olemas. Üksildusse määrad end ise oma negatiivsuse ja süngusega. Meie ümber on nii palju kihvte vaimolendeid.
Kanalid on kõigile kättesaadavad, oleneb, kui heaks oled sisemise raadio tuuninud – Avaned ja informatsioon tuleb otse. Selleks ongi palve ja meditatsioon, lähed istud puu alla maha ja kõmaki! Parimad naised käivad orgasmi ajal sellistel planeetidel, et mul on endal kade meel, et ma naine pole. Reisivad kosmoses – sealt ju tuleb energeetiline informatsioon, mis pärast tõlgendub millekski sinu elus. Võime käia sellises valguses on suur kingitus ja seda on antud naistele rohkem kui meestele.
Kuidas sa vaimudega suhtled?
Telepaatiliselt, nagu sa suhtleksid oma vanaisaga. Küsid küsimusi ja tulevad vastused.
Vastused tulevad mõtete näol?
Mõtete näol. Teinekord kuuled hääli, lauseid, teinekord järgmisel päeval raadiost kuuled seda lauset. Kui teed raamatu või ajalehe lahti, seal on küsitule üks rida vastust täpselt sinu jaoks. Nelja-aastane laps läheb mööda ja ütleb midagi kõva häälega ja äkki saad aru, et see on sulle mõeldud.
Kui tihti sa oma lastega suhtled?
Pojaga, kes elab Los Angeleses, suhtlen regulaarselt. (Poeg Johann Urb on Hollywoodis tuntust võitnud näitleja – toim.) Ta ikka helistab ja vähemalt korra nädalas käime suppi söömas.
Mul on kuus tütart kuue erineva naisega. Üks elab Hawaiil, üks Inglismaal. Mõned on veel nii väiksed, et suhtlen peamiselt nende emadega, ja küll osad veel sünnivad. Praegu on juttudeks ja asjade ajamiseks Skype – ma ei nõua, et nüüd saame kokku. Kallid inimesed on tegelikult kogu aeg sinu energiaväljas olemas, ja nad on vahemaast olenemata alati nagu siinsamas, otse sinu kõrval.
Armastav inimene saab oma armastuse saata ükskõik kellele ja ükskõik kuhu ja millal. Vaimne energia jõuab raudselt kohale. Mõtled ja teine püüab sinu teate kinni.
Vennasega olete tavaliselt ühe kontinendi peal?
Oleme multikontinentaalsed. Praegu mul vennas elab siin emaga päris palju, ta hakkas ühte oma filmi produtseerima. Kohtume nii tihti kui võimalik. Oleme siiski oma loomult lahutamatud, teineteisele väga tähtsad. Võib-olla ainuke inimene kogu maailmas, kelle järele ma vahetevahel igatsen, ongi minu vend, kui liiga kaua oleme lahus. Koos laulame, mõtleme, tulevad filmiideed. Me oleme niimoodi olnud kogu elu. Minu kodu Los Angeleses on loomulikult ka tema kodu, just olime seal koos, Peruus olime möödunud kord koos. Mina suhtlesin seal patsientide ja šamaanidega, Tom lõi head suhted Peruu filmirahvaga.
Teil on vennaga telepaatia?
Loomulikult. Vennal on ka kõik need ravi- ja nägemisvõimed olemas, aga tal lihtsalt ei ole ravimissiooni. Ta on väga tundlik inimene. Aga see ei tähenda, et pead olema ravija, seda pead olema siis, kui sul on ravija missioon.
Igaühel meist on ravivõimed. Kui sul on keegi armastatud olend, kindlasti sinu energia ravib teda. Mu ema näiteks on üks mu parimaid ravijaid – ta ei tea ravist ööd ega mütsi, aga ta paneb oma käed mulle peale ja ma tunnen kohe, kuidas temast tuleb tervist, armastust ja väge minu sisse. Ta ise tunneb seda ka. Lähedasi inimesi, kellega sul on sama bioenergia, on võimalik ravida.
Kust sul see ravimise missioon?
Hakata missiooniga ravijaks, selle missiooni annab sulle ikka universum. Sa hakkad instinktiivselt lihtsalt ravima. Mulle ütles väga palju aastaid tagasi üks astroloog, et Tarmo, laula, mis sa laulad, aga sul on planeedid kõik ravimises sees, sinust tuleb ravija!
Ma ju ei kuuluta kusagil, inimesed ise leiavad mu, ja ma ju ei ole üldse odav. Ma aitan sinus ennast leida, ma lihtsalt koristan kõntsa ära. Inimese enda energia on loodud olema tema ravija. Kui su energia on puhas ja jõuline, sa ravijat ei vaja.
Mis eestlastel häda on?
Inimestesse koguneb energeetilist saasta, millest nad ei oska ise puhastuda. Haigused ja probleemid on ju millegi muu tagajärg. Diagnoos mind ei huvita. See kaob ise, kui eemaldan põhjuse – muidu lõikaksid seenel nagu pealsed ära, aga juurestik muudkui kasvab.
Kui see miski muu saab kõrvaldatud, siis inimese tegelik potentsiaal ja rõõmsameelsus saab jälle šansi vabalt vibreerida. Käid ja särad.
Minu juurde jõuavad inimesed, kes tunnevad, et neis on väga tugev potentsiaal, aga näed seda nagu läbi pleksiklaasi ega saa puutuda.
Teinekord on haigused ka sellest, et kaastunde kaudu tõmbame endale sisse teiste inimeste kõntsa ja valu. Eriti tublid on naised, kes püüavad teiste inimeste elusid nende eest ära elada.
Tihti on tüdrukutel nende emade haiguste sümptomid, sest neil on sama bioenergia. Nabanöör lõigatakse küll läbi, aga sul jääb oma emaga mitu nähtamatut nabanööri alles. Ravin ema ära, ja tütrel on põlvevalu kohe läinud! Ravides perekondades, alustan alati emadest, sest nende energia läheb teistesse.
Halbu inimesi ei ravi?
Mul keelatakse ravida neid inimesi, kes on oma valud ära teeninud. Mul on olnud juhtumeid, kus pannakse väga suur rahapatakas lauale, aga ütlen: sorry, sa pead valutama, oled sitt inimene. Pista tablette, mõtle elu üle järele, lõhu vanamemmel puud ära, tee midagi head vahelduseks, siis tule tagasi. Tihtipeale inimesed loodavad, et keegi ei näinud, mis nad teinud on, aga vaimud ju ei maga. Karma. Sa võid olla Alaskal ja ma võin lugeda su tervist ja ka ravida sind. Kõik on kogu aeg kirjas, isegi kavatsused on infoväljas kirjas.
Kui juhtub, et mõni suguharust hakkab vargile, siis selle inimesega ei hakata tegelemagi, ta lihtsalt põletatakse ära. Mitte ei hakata lolli mängima nagu selle tapjaga Norras. Kunagi Eestis oli saartel samamoodi normaalne aus omakohus. Mehed tulid paatidega merel kokku, kutile loeti sõnad peale, anti labidaga kuklasse ja üle parda, kivi jala küljes. Halb inimene ühiskonnast eemaldatud! Kalad said ka kõhu täis, oli tast midagigi kasu.
Käid ja loed karmasid-aurasid?
Inimeste aurad ja tervis on nende privaat – ei ole minu asi oma nina toppida teiste ellu, kui nad ei ole seda ise palunud. Ma ei käi ringi ega vahi teiste aurasid. Muidugi raske on pidudel käia. Kui sa tahad tüdruku rajalt maha võtta ja näed – tal on olnud kaks aborti ja suguhaigus. See on küll karm.
Miljonid mehed pistavad Viagrat, aga impotentsust pole olemas. See on täielik bullshit! Nende naiste üsad on mustad. Kui naised teevad aborte või nurisünnitusi või võtavad järgmisel hommikul tableti, siis nende üska jääb pisikene surnuvaim, kes jätkab surmakoodi kiirgamist nende üska. Sellest tulevadki naistel tsüstid ja kui seal on paar-kolm surnud vaimukest, siis mehed kaotavad erektsiooni selle naise sees, teinekord isegi enne naisesse jõudmist. Teed naise puhtaks ja kutil seisab nagu tala!
Aga pidudel käies tahad ikka, et satuks õige inimene, siis tuleb aurat vaadata. Kui ei ole kedagi, lähen mujale.
Millist naist tasub rajalt maha võtta?
Minu elus on asjad õnneks väga hästi seatud – naine, kes on mulle määratud, tuleb ise minu juurde. Energeetikad peavad omavahel rääkima. Kui looduse poolt keemiat pole, olen paljudele öelnud: milleks te punnitate?! Milleks ilusat sõprust sita seksiga ära rikkuda? Tehke seda, mis klapib, ja jätke tegemata see, mis ei klapi. Suhted peavad tooma rõõmu.
Kui oled ennast lihtsalt üksinduse peletamiseks sidunud, siis võib-olla viie minuti pärast see õige läheb sinust mööda. Parem pane õige palve üles ja kui tead, mida sa tõesti tahad ja väärid, oota ära. Kindlasti ta tuleb.
Sa ootad ka õiget inimest või mis?
Ma saan kogu aeg seda õiget inimest, vahetpidamata. Mul pole selle õige inimese puudusega elus olnud probleemi, teinekord isegi rohkem, kui suudan vastu võtta. Minu elus on nii palju ilusaid olendeid kogu aeg. Annaks jumal neid kõigile!
Ma tean, et selles elus mulle lihtsalt pole määratud monogaam olla ja ma isegi ei püüa. Ei ole mõtet looduse otsuse vastu minna. Minu elus on hästi palju ilu, rõõmu, vastastikust tänulikkust.
Tõeline püsiv armastus ju ikka eksisteerib?!
Päris kindlasti eksisteerib. Imetlen neid inimesi, kellel on jätkunud head karmat teineteist niimoodi leida ja nii elada.
Mul on sellised sõbrad. Kutt sattus elu keerdkäikudesse, elas suurema osa elust vale naisega. Lõpuks loodus viis selle naise ära rinnavähiga ja kutt mõtles, mis ta peale hakkab. 60aastane mees, elujõudu täis, helistas noorpõlve esimesele armastusele Ameerika teise otsa. Küsis: «Kallis, oled sa veel vaba? Kas sa abiellud minuga?» Jah! 60selt inimesed abiellusid ja täielik õnn! Kõik oli koolipõlvest saati veel õige. Naine polnud kunagi abiellunud, oli oodanud seda meest. Täitsa viiulid mängivad, süda läheb soojaks. Kunagi pole hilja. Kuni näed, et sul pannakse käed rinnal risti. Seni on elu ja pole mõtet hakata end matma.
Sa täna hommikul ärkasid voodis üksi?
Jaa. Üldiselt ma eelistan magada üksi. Uni on ikka tähtis asi ja magada on hea üksi, nii magan end välja.
Naised ei pahanda, et nad voodist välja ajad?
Naine võib olla teises voodis kõrvaltoas. Ega hommikul miski ei jää tegemata ega sooritamata, ei õhtul öösel ega hommikul. Aga magada… Vaata, kuna mul ei ole naisega magamise harjumust, siis ma ei ole väga hea naistega magaja. Ikka ja jälle tekib soov, kaldun teemast kõrvale, ei saa keskenduda magamisele. See peab olema ääretult emaliku energiaga naine, kes võtab mu kaissu ja siis sügavalt magan. Aga väga raske on ärgata öösel ja mitte järjekordselt…
Ja mulle meeldib magada kõval pinnal, põrandal. Siis magan paremini. Los Angeleses on mul ka kaks suurt tuba, ühes on põrandapealne nagu spartalase magamine. Ja siis mul on hästi suur voodi naistele, mis on piisavalt pehme kõigi jaoks – mida mina ainult külastan. Mina ei maga seal, see on liiga mugav minu jaoks. Kui ma olen voodis kellegagi, siis magamine ei tule kõne allagi.
Eesti mehel on vast raske olla tööhärg ja härg voodis. Kui tihti oleks mõistlik seksida?
Siin ei ole kindlat valemit, mõnele piisab vähesest, mõnele ei piisa üldse. See sõltub inimestevahelisest energiast. Mõne naisega mul ei saa kunagi küllalt, mitte kuidagi kohe, mõnega on teatav hulk, millega saab hakkama. Normaalne mees võiks ikka kolm-neli korda päevas seksida, oleks hea tervisele.
Kolm korda päevas seksida! See tundub…
Hea?
Palju. Selleks kõvaks seksiks on ikka palju aega tarvis.
Jah, aga see võiks olla päris normaalne.
Naised, ma ütlen, nii ohtralt küll ei eelista.
No sellepärast ongi meestel mõnikord mitu naist. Teinekord võib olla, et naised ulatavad teineteisele õeliku abikäe. Kui on tugeva mehega tegu, olen märganud kas või enda praktikast, et kui naised loovad ühispere, otsustavad meest jagada, siis see tiksub nagu šveitsi kell. Kõike jätkub kõigile, omavahel on asjad klaarid. Kui mees poolsalaja loob sellise perekonna, see asi varem või hiljem kukub läbi. Kõige piinlikum on see, kui üks naine on väga vinge ja siis mees mingi hooraga veedab aega – kõigil on mage tunne.
Aga nüüd Leigost rääkides...
Leigo eel on meeldiv ootusärevus. See on nagu esimene kohtamine enne esimest suudlust. Me vennaga pole kunagi laulnud sellise orkestriga oma laule sellises maagilises keskkonnas nagu Leigo.
Me ei ole Toomasega laulukirjutajad, meie laulud sünnivad põhjusega. Neil on midagi ütelda. Keegi küsis, millest ma kirjutan. Ütlesin, et kirjutan sellest, mida sina kuuled. Inimene kuuleb seda mõtet, mis on talle selles hetkes väga tähtis. Kui oled avatud ja väljaspoolse suhtumisega, imed hakkavad juhtuma. Elame imede ajastul. Me lauludest on juba saanud ravimuusika. Energia läheb ju lauludesse.
Energiat saab edasi anda kõigega. Su mõte on kõikjale jõudev, nii hea kui halb. Esinda kõiki neid väärtusi, mida teistelt ootad, ja oledki oma ülesande täitnud. Kuni voolad jõena, kellena loodud oled, seni on sul vägi ja kaitse peal.
