Beezh kauboikaabu ja sama värvi poolkasukas reedavad, et RAUL KASTAN pole päris tavaline inimene. Ta on mees «klubist», mille ajakirjandus on ristinud «tippjuhtide varumeeste pingiks».
Raul Kastan (45) seisab Moskva kohviku ees ja heidab pilgu büroohoonele, mida ikka veel nimetakse Tallinna Panga majaks. «Ilusa asja ehitasime,» ütleb ta tagantjärele.
Ajakirjandus on Kastani sättinud «tippjuhtide varumeeste pingile». Kunagi oli ta tähtis mees pangas ja kindlustusfirmas, kuid tänaseks on need ühendatud Skandinaavia hiiuga SEB. Aga see on Kastanile kauge minevik.
“Ma ei saanud kinga!”
Raul Kastan on pooleaastase hingetõmbepausi üle õnnelik. Suvel lõppes tema kolmeaastane tööleping Werol Eesti juhatajana. «Seda ei saa lugeda kinga saamiseks. Juhatuse liikme kolmeaastane ametileping sai läbi. Olen veidi imestanud, et ajakirjandus nimetab mind meheks varumeeste pingilt. Igal inimesel ja seda enam juhil on õigus valida tööandjat. Valida, milline töökoht pakub parimat eneseteostuse võimalust,» seletab ta.
Paus on andnud aega mõtisklusteks, kuid ei saa öelda, et seda täidaks laisklemine. «Ma osutan praegu juhtimisteenust Leedu firmale Linas ja Viza. Nad on suured, ja Baltikumis põllumajanduskaubanduse alal tulevikutegijad. Poole aastaga saavad nad minult täpse pildi, millised on Eesti ja Läti turul nende võimalused soomlaste kõrval,» tutvustab Kastan oma tööd.
Ta ei hakka neile rääkima, et vaja läheb investeeringuid: bürood ja autosid. «Kõigepealt vajavad nad üldpilti. Büroo ja autoservis on minu poolt.» Ta on rahul, et lisaks majale mere ääres soetas ta kunagi Tallinna kesklinna korterbüroo, kus asub praegu ka leedukate kontor.
Kastan, Vare ja teised
Reedel sai Raul Kastan magistrikraadi ärijuhtimises — EMBA. E-täht reedab, et tegu ei ole tavalise magister of business administrationi, vaid eliidiga, juba edasijõudnud tegevjuhiga.
Samal päeval möödus ka 20 aastat abiellumisest abikaasa Ailiga, kes tegutseb ilumaailmas. Esimest korda kohtusid nad 1980. aastal Vormsi saarel. «Ju oli saare eksootiline mõju nii suur, et oleme kenasti pere loonud ja kokku jäänud,» hindab Kastan. «Abikaasa on mul vapper.»
Raul Kastan usub, et omandanud EBSis EMBA, on ta konkurentsivõimeline ja hind tööjõuturul kasvab. «Võtta aeg maha ja praktika kõrvalt saada ka uus teoreetiline nägemus, see tõstab tööjõu kvaliteeti. Aga konkurentsi tunnetasin esimesest koolipeost alates. Olin siis esimeses klassis,» meenutab ta.
Peale tema saavad diplomi Raivo Vare, kes mõni nädal tagasi astus kõrvale Pakterminali juhi kohalt, Peeter Maspanov, kes Rakvere lihakombinaadist maandus Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise juhiks. Samuti punavalge soojustuse müüja Kalev Kõnn ja teised.
Igatahes ostis Kastan uue ülikonna. Lõpetamiseks.
Toiduõli polnud põnev
Werol Eesti, rapsist toiduõli valmistav ettevõte, on huvitav äriidee, kuid selle teostus antud kohas antud ajahetkel ei olnud kõige parem. «Eesti jaeturule mahub ära viis protsenti Weroli toodangust. Ja põhitarbijal, toiduainetööstusel, on vajadus toiduõli järele väike. Eesti kalatööstuste ekspordivõime on langenud,» selgitab Kastan.
Ühtlasi on tehase enda impordi-ekspordivõime asukoha ja logistiliste raskuste tõttu (ei ole raudteed ega asuta sadamas) madal. Kui ikkagi sprotid õlis Ukrainas ja Venemaal ei müü, läheb ka Werol Eestil kehvasti.
Kas seepärast läheb viletsalt ka Eesti rapsikasvatajatel?
Ei, vastab mees kauboikaabus. Rapsikasvatajad kasvatavad reipalt edasi, kuna rapsiseeme müüb väga hästi ja seda eksporditakse Euroopasse. Werol muudab likviidse rapsi mittelikviidseks toiduõliks ja söödakoogiks ning see ei ole äriliselt efektiivne.
Kui toiduõlitehas läks Hüvitusfondi likvideerimise järel põllumajandusministeeriumi alla, asendati Kastan Erkki Aavikuga. «Ma ei olnud töölepingu pikendamisest huvitatud — vajasin midagi uut. Weroli töökoht oli ennast ammendanud,» ütleb Kastan.
Nii Aavik kui ka Kastan on elukutselised juhid. Endine viiuldaja Aavik on olnud autoärimees, Kastanil on kogemus põllumajandusest, kindlustusest ja laienemisest Baltikumis.
Eestis kaotati laienemise käigus ikka suuri rahasid, meenutab Kastan. «Leedukatel on praegu võimalik Eesti palju odavamalt vallutada. Nad saavad lüüa mastaabiefekti ja mahuga ning seetõttu madalamate kuludega.» Ta praegune tööandja kontrollib poolt Leedu turgu, see tähendabki võimet pakkuda Eestis soodsaid hindu.
