«Maaelus olen ma võhik, tunnen end vahel «Lihtsa elu» kangelannana,» tunnistab KRISTA LENSIN, populaarse tõsielusarja «Maamees otsib naist» juht.
Loomulike lokkidega Krista Lensin (36) on pealinna piiga, kelle lapsepõlvesuved möödusid aga Batumis Musta mere ääres, ja suur osa neiu noorusest hoopis New Yorgis. Krista isa oli pärit Gruusiast, ja Krista tütar Simone on hoopis Ameerika kodanik. Selline on elu. Planeet on meil ju üks ja seesama.
«Kui ma nelja-aastaselt esimest korda lennukisse istusin, siis jäigi mind saatma tunne, et elu möödub lennates,» meenutab Krista. Batumi tänavatel omandatud gruusia keele on ta unustanud, kuid New Yorgi lõhnad on veel värskelt meeltes.
Linnas, kus ei magata
1990ndatel sukeldus Krista New Yorki, «suure õuna» melusse. «Mulle istus see etapp. Elu on seal lahe ja võrratu, kui oled noor ja sul puuduvad kohustused. Kui saad sellest 24/7 tempost osa võtta,» jutustab Krista, «ma ei öelnud millelegi ei. Ei olegi mõtet New Yorgis elada, kui sa seda ei naudi.»
Noore naise päevad ja ööd möödusid rallides ringi koos Jürgen Kaljuvee, Keith Siilatsi, blondide sõbrannade ja muidugi paljude teistega. Eriti lahedad olid laupäevalõunased brunchid — söögikorrad, kus meenutati tormiliselt möödunud ööd ja likvideeriti pidutsemise tagajärgi omleti, Bloody Mary ja Mimosaga (šampuse ja apelsinimahla kokteil — P. K.).
Kuid kohanemine megalinnaga ei käinud ka päris ilma valudeta.
«Alguses oli koduigatsus. Siis elasin nii palju sisse, et sain korraldada lahedaid üritusi. Kui sündis laps, siis hakkasid asjad paika loksuma. Lõpuks sai isu otsa,» räägib Krista, kes elas Big Apple’is ligi kümme aastat. Kuulus muuseas Eesti Haridusseltsi juhtkonda ning korraldas üritusi sealses Eesti Majas.
«Huvitav maja. Seal on kõik võrdsed. Keegi ei ole teisest parem. Võid ka presidendile õlale patsutada. Üks maja, üks rahvas, üks kohtumispaik.»
Blondid ja brünetid
New Yorgis kohtas ta ka oma lapse isa Tarmot, kellega neil on ühine tütar Simone (4). Viimane Atlandi-tagune aasta möödus tal perega Bostonis, kuid see oli igav. «Boston on lahe üliõpilastele. Mul oli laps, mul ei olnud seda võimalik nautida.»
Kuid armastus sai ühel päeval otsa. Ameerika on suur ja seal oli palju teisigi naisi ja mehi. Tarmo ja Krista ei ole enam koos, mõlemal on uued silmarõõmud.
«Mul on uus sobiv linnamees olemas, aga detailsemalt ma ei räägiks,» kinnitab Krista, kes oma temperamendi, kräsupea ja hea figuuriga on külgetõmbavate killast.
«Kui ma New Yorgis kahe blondiiniga ringi rallisin, siis tundsin end turvamehena. Kui tulin aga kahe sõbrannaga Tallinnasse, kaotasin nad kohe ööklubis ära ja ei suutnudki enam üles leida. Siin on kõik blondiinid ja mul on lihtne olla tähelepanu keskpunktis, naistele ju meeldib särada,» nendib Krista Lensin rahulolevalt.
«Minu vanus on normaalne ja kehakaalu ma ei põe,» ütleb Krista, poetades vaikselt, et kõik naised põevad tegelikult oma kehakaalu. Tema aga ei taha tõesti olla enam kahekümneaastane.
Meeste sõna ei kuula!
Sõpradele on Kristal üks ja peamine nõue — et lastaks tal olla tema ise!
«Eesti meestel on komme naisi muljuda ja suunata. Kui naine on liiga lõbus, siis tuleb seda kindlasti märkida. Naeruväärne. Nii võib naise veel vussi keerata. Lisaks on mehepoegadel hirm, et naine kasvab üle pea. Kuid mulle ei meeldi üldse, kui keegi tahab mind muuta!» Krista räägib, et tegelikult tal endal ei olegi selliseid mehi olnud. «Võib-olla nad pelgavad mind. Lihtsam on ju võtta see kena, sale, tasane, blond naine, kes sind jumaldab ja teeb kõik sinu eest ära. Ma ei oska isegi süüa teha. Ma ei kuulu nende naiste kasti, kes tahaks kuulata meeste sõna.»
Tüüpilise linnatüdrukuna ei hinda Krista meeste juures tema heinamaade lopsakust, põllumaa viljakust ja lehmade arvu, vaid ikka seda vahel mõneti suisa haaramatut, kirjeldamatut… Karismat, iseloomu, temperamenti, stiili.
Meeldib Eestis, ja on põhjust!
Kaks ja pool aastat on meie kangelanna elanud sünnimaal. Ja talle meeldib siin väga! «Ma olen oma hingerahu leidnud. Ma ei tea, mis vägi suudaks mind siit ära liigutada,» räägib Krista, «ju ma sattusin õigel ajal tagasi tulema. Kogu aeg on asjad muutunud paremuse suunas.»
Krista on rahul oma telekarjääriga. Alustanud kaheksateistaastaselt koos Dajan Ahmetiga saates «Süda tuksub», seejärel olnud tubli Reet Linna õpilane meelelahutussaadete toimetuses ja abi ETVs. Siis tuligi see äraolemise aeg, mis algas Soomest, Venemaalt ja päädis ookeani taga.
Teistkordne eneseleidmine telemaastikul tuli koos realitiga «Lihtne elu», kus Krista oli režissööri assistent. Mis tähendas, et ta pidi tegema kõike. Hüppe teletähetaevasse tõi tõsielusari «Maamees otsib naist.»
«Nalja saab veel kõvasti, ja võib-olla saab ka mõni saate kangelane või kangelanna õnnelikuks,» ennustab saatejuht, kes sai see suvi sõita Eestimaa suisa risti-rästi läbi. Võtted aga jätkuvad veelgi. Kõva tegija oli filmivõtetel väike Simone, kes korraldas kaadritagust liikumist, omamoodi, aga nagu emmegi, temperamendiga.
«Tiim on nii hea. Maamehed avanevad ka.» on Krista õnnelik. «Eesti maastik on ikka väga ehe. Mõtlesin, et vaatan seda saadet novembris, kamina ees. Olen teki sees, väljas sajab vihma ja rohelised Eesti aasad liiguvad silmade eest läbi. Mõnus teraapia,» vestab linnatüdruk.
