Tegijal juhtub! Homopelgajast Narva-Jõesuu poliitaktivist andis oma panuse Eesti esimese gei-filmi valmimisse

 (56)
Tegijal juhtub! Homopelgajast Narva-Jõesuu poliitaktivist andis oma panuse Eesti esimese gei-filmi valmimisse
Shutterstock

Narva-Jõesuus filmiti homoerootilist filmi, mis kujutab armastust kahe Nõukogude armee sõduri vahel. Kohalikel polnud sellest aga aimugi, sest neile öeldi, et tegemist on hoopis millegi muuga.

Eriti vihane on asja pärast Narva-Jõesuu elanik ja endine opositsioonipoliitik Aivo Peterson, kellel polnud aimugi, et tegemist on gei-filmi “Tulilind” (“The Firebird”) võtetega. Nimelt aitas mees filmi tegemisele kaasa, kuid talle olevat öeldud, et tegemist on hoopis armastuslooga, mille keskmes on Eestist pärit tütarlaps.

Nõukogude armees teeninud Peterson sõnas venekeelsele Delfile, et ta ei aitaks mitte kunagi gei-filmi valmimisele kaasa. Ometigi aga just nii juhtus. Mehe sõnul on tal elus kindlad põhimõtted ja homoseksuaalide vastu tal sümpaatia puudub. Et tegemist on gei-teemalise filmiga, sai Petersonile ilmsiks ajakirjanduse kaudu. See vihastas aga meest niiväga, et ta otsustas oma pettumust väljendada.

Seotud lood:

Petersoni sõnul võrreldakse ajakirjanduses “Tulilindu” menufilmiga “Brokebacki mägi”. Ainult, et “Tulilind” on väiksemahuline, olevat Eesti esimene gei-film ja kujutab armastuslugu 1970ndatel aastatel kahe Nõukogude armee sõduri vahel. Peterson lisab, et temaga jagab sama arvamust suur hulk Narva-Jõesuus elavaid inimesi, kelle arust saab kogu juhtunut nimetada rõvedaks.

Delfi küsis kommentaari ka filmi režissöörilt Peeter Rebaselt, kuid kahjuks pole mees siiani vastanud.

"Elame ajastul, mil inimõigused, võrdsus ja vabadus ei saa siiani osaks suurele osale inimestest," kommenteeris filmi autor Peeter Rebane ERRile oktoobrikuu alguses.

"Minu eesmärk on selle filmiga näidata, kuidas erinevat laadi lähedased inimsuhted on läbi ajaloo toiminud – isegi kõige repressiooniderohkematel aegadel ja kohtades, nagu selleks oli külma sõja aegne Nõukogude sõjavägi.

"Firebird" on lugu juhuslikust armastusest, sõpruse piiride ületamisest ja oma identiteedi leidmisest kinnises ühiskonnas. Selle loo rääkimiseks on õige aeg käes, sest universaalne inimõigus – armastada ja olla armastatud – peab kehtima igaühele,” lisas mees ERRile.