«Meil on omavahel nii suur side!» kiidavad lauljanna Lenna Kuurmaa ja tema armastatu, ansambli Traffic kitarrist Robert «Robi» Vaigla. Noorte sõprusest on välja kasvanud ideaalne suhe.
Vurades autoga tõotatud puhkusekantsi Saaremaale, võtab Lenna (23) oma armsamal Robil (22) äkitsi käest kinni. «Ah, nii hea on kodus olla,» vupsab lauljataril sundimatult üle huulte pärast nädalast tööreisi välismaale. Robi aasib: «No kuis siis kodus! Autoratastel ju.»
«Aga siin ongi kodu, kus on see kõige kallim inimene,» täpsustab tütarlaps.
«See on nii ilusti öeldud,» kiidab Robi.
Elu kahe kodu vahel
Noored muusikud, kes praegu pesitsevad mugavust mööda nii Robi Kadrioru kui ka Lenna Tondi korteris, on jäägitult koos. Lenna pool ollakse vähem, sest seal on küpse-tusahi katki.
«Mingi hetk on nüüd selgeks saanud, et pole vaja otsida kaugemalt,» ütleb Lenna.
Jäärapäisus ja täiuseiha geneetilisse koodi kirjutatud, on varem puhuti lahus oldud ja otsitud veavaba eksemplari.
Praeguseks on Lenna veendunud: «Igaühel on vead. Ei saa kedagi muutma hakata. Pole vajagi. Mingil hetkel jõuab kohale teadmine, et see inimene on sinu jaoks ikkagi õige. Kõikide miinuste ja plussidega, mis tal on.»
Kui Lenna mullu sügisel USAsse näitlemiskursustele läks, aimasid mõlemad, kuidas edasi kulgeb. «Kõik oli teada. Mina teadsin. Tema teadis. Iga kord on see tegelikult nii olnud, et lõpuks saame ikka kokku,» räägib Lenna. Robi lisab: «Nüüd on kõik selge.»
Lenna tähendab: «Meil on omavahel nii suur side, et see on sõprus ja kõik asjad koos.»
Tutvusid teismelistena hevipeol
Lenna ja Robi lugu algas paralleelselt Vanilla Ninja ajastuga 2003. aastal, mil Lenna oli veel kollanokk-laulja, ent kitarrist Robi kollektiiviga Recycle Bin juba noortebändide konkursi võitja. Aasta pärast võitu astus bänd konkursil üllatusesinejana üles. Peole sattus ka Lenna.
«Me läksime Maarja Kiviga kontserti vaatama. Lihtsalt rokkima. Uusi bände vaatama,» meenutab Lenna. «Bändimehi vaatama!» tögab Robi vahele.
«Jah, siis kohe panime silma peale, et ahah, sellised Recycle Bin`i mehed siin!» naerab Lenna. Tüdrukud uurisid välja, kus toimub afterparty, ja nihverdasid end hevimeeste peole sisse.
«Kuna sel hetkel me ninjadega ei olnud veel tõsiseltvõetavad muusikud, oli suhtumine, et tilu-lilu bänd, üheööliblikad, ei julgenud me seal väga iitsatada.» Lõpuks jõudis pärale ka õhtu nael ehk Robi bänd ja saadigi sinatuttavaks.
«Äratundmine, et me teineteisele meeldime, oli esimesest silmapilgust. Vähemalt minu jaoks,» tunnistab lauljatar.
«Sulatõsi,» kinnitab Robi.
#end#
«Siis juba vahetati numbreid järgmine hommik ja nii ta läks. Hakkasime suhtlema ja üpris tihedalt,» ütleb Lenna.
Ehkki Eurovisiooni «Club Kung-Fu» looga tuule tiibadesse saanud ninjatüdrukud põrutasid varsti Saksamaale, juhatas elu noored taas kokku. Kui poiste bänd sõitis reisile Šveitsi, kus esinesid lähedal asuvas linnas ka ninjad, tulid nad tüdrukuid vaatama.
«Saatus kuidagi soosis, et kokku saaksime,» arutleb Lenna. Miskipärast trehvasid noored juhuslikult ka siis, kui Vanilla Ninja juhtus Eestisse.
«Siis olid jälle mingid peod ja möllud,» meenutab Lenna. Suhet neil siis veel polnud, pikka aega ülendas meeli lihtsalt vastastikune sümpaatia ja sõprus.
«Me suhe on olnud selline kasvav protsess,» ütleb Robi. «Kasvab kogu aeg paremas suunas.»
Lenna armastab poputada
«Oleme parimad sõbrad,» kinnitab Lenna. «See on hästi oluline, et võib kõigest rääkida. Mul on olnud küll suhteid, kus ma ei julge rääkida kõiki asju. Usaldus on nii oluline.»
Robi teab: «Kui kõigest räägid, ei saagi mingeid jamasid olla.»
Lenna lisab: «Minul on teadmine, et usaldan inimest sada protsenti. See on hästi oluline. Isegi kõige piinlikumatest asjadest võib rääkida. Tead, et ta ei reageeri imelikult. See tuleb, kui inimesed saavad lähedasemaks ja lähedasemaks ja lähedasemaks.»
Lennale meeldib Robit hommikust õhtuni poputada. Teha massaaži kallima kitarrimängust väsinud kätele. «Vahel lihtsalt istun ja mudin ta käsi. Ma tahan, et tal oleks hea olla. Väiksed asjad. Kui oleme diivanil, vaatame telekat, mõlemal on mõnus olla, siukene kussu. Teineteisest hoolimine ongi, et iga päev teed väikseid asju enesestmõistetavalt,» räägib Lenna.
Argipäeval nauditakse koos pisiasju, tihti käiakse jalutamas. Ühel õhtul utsitas Lenna Robit jalutama. Robi väga ei viitsinud - kõht oli täis. Ikka sai Lenna ta päikseloojangut ja kevadsooja tuult nautima. Pärast Robi tunnistas: milline mõnus energialaks! Vahel käivad nad ujumas ja väntavad linnas rattaga ringi.
Robi propageerib kasutatud rataste ostmist Balti jaama vanakraamipoodidest.
«Sain cruiseri 600 krooni eest. Naisteratas muidugi. Kellukestega puha,» naerab Robi. «Aga vinge ratas, olen ülirahul. Remont läks rohkem maksma kui ratas.»
Kaalu tuleb langetada tervislikult
Noortele on oluline enesearendamine muusika vallas. «Endaga peaks vaeva nägema - pillimängu arendama. Olen muusik, näen, et siin muud väljapääsu enam pole,» arutleb Robi. «Kui Savisaar mulle ütleb, et jou, võta 20 tonni kuus palka, annan auto ja korteri... Ei, aitäh. Kui ma seda teeksin, siis kaotaksin Lenna kohe.»
Ka Lenna peab enesearendamist oluliseks, aga samas toonitab, et üle ei tohi rassida. Lenna tervis hakkas andma kurnatuse signaale, kui ninjatüdrukud mitu aastat pausideta tööd olid vuhtinud. Kurnatus pani mõistma, et elu tuleb hoida tasakaalus. Lenna ja Robi üritavad pakkuda organismile veidikene kõike - trenni, korralikku toitu ja und.
Ehkki Robil on Trafficuga palju öiseid mänge, kus Lenna käib kaasa elamas, pole nad ööinimesed.
Lenna räägib: «Meil seda probleemi pole, et vaataks kella kaheni telekat. Kell üksteist juba magama. Mina olen põhiline unenott. Jään igas asendis magama, ükskõik kus. Tööd tuleb teha, aga mitte üle rassida ja arutult endale kohustusi võtta. Tuleb rahulikumalt võtta. Tänapäeva ühiskonnas on kõigil tohutu pürgimise vaev, mis on ju hea, aga see tuleb tasakaalustada. Kehal on piirid.»
Olgu see õpetuseks, et Lennal kulus aasta aega, enne kui liikumiskoormuse tõttu jalalabas murdunud väike luu ära paranes.
Keha vastu tuleb olla aupaklik. «Luuakse selliseid ilustandardeid, mis on nii ebatervislikud. Tänapäeva noored näljutavad end nagu hullud,» muretseb Lenna. Igaühel on oma ideaalkaal. Vahepeal tuli ka Lennal viis kilo juurde, mis tänu tervislike elutavade järgimisele on praeguseks kadunud. «Igaühel on elus etappe, mil kaal ühe pulga peal ei seisa. Ei tasu verest välja lüüa, kui kaks lisakilo tuleb. Inimene peab ennast oma kehas hästi tundma ja ongi korras. Tuleb süüa nii palju, kui keha kulutada jõuab. Ja kui esinebki probleeme, on võimalik iseloomu kasvatades need lahendada.»
Lenna paneb jõuliselt!
Praegused noored on Lenna ja Robi arvates ägedamad kui 30ndates eluaastates karjäärijüngrid.
«Naistel on eriti jube - teevad karjääri, rabelevad, siis ei saa lapsi enam,» tunneb Robi kaasa. Lenna taunib mõtlemist - teen suure karjääri ära ja siis hakkan elama: «Sa elad kogu aeg!»
Seni on Lenna rassinud pingsamalt kui Robi. Ka praegu annab Lenna tuld mitmel rindel - nokitseb sügistalvel ilmuva plaadi kallal, töötab noorte turvakeskuses ja toimetab intensiivselt heategevusorganisatsioonis Rõõmuvabrik. Sestap on ta ehk vajanud mehe toetavat õlga rohkem kui Robi tema oma. Robi on alati olemas, teab Lenna.
«Ta on nagu purikas, tal ei ole üldse mitte kuskilt nurgast midagi viga. Robil ei ole eriti ka päevi, mil tal oleks halb tuju.»
Samas ei lähe Robi torkima, kui Lennal on mõne töö- või muu mure pärast tuju omas kookonis istuda ja veidi pahurdada.
«Kuna oleme nii kaua suhelnud, nii kaua olnud sõbrad, siis tunnetame neid asju,» ütleb Lenna.
Teineteist kritiseerivad nad aga julgesti. «Lenna ikka paneb jõuliselt,» sõnab Robi. «See ausus ei mõju nii karmilt, et oleks solvav. Mina ei solvu kunagi.»
«Me ei solvu, jah, kunagi. Ehkki ta on hästi kangekaelne. Pujään,» avaldab Lenna.
Vaidlemine ei vii neid tavaliselt kuhugi, sest ühist arvamust ei leita. «Lõpuks on meil lihtsalt naeru nabani,» lausub Robi.
Indiasse bändi tegema
Lenna ja Robi tahavad koos kaugeid maid avastada, praegu ei tinuta neid paigale ka töökohustused.
«Nii paiksed me veel ei ole, et oleme otsustanud olla alati siin ja oma pere rajada. Kõige olulisem on, et endal on hea olla,» sõnab Lenna.
«Natuke on plaane hautatud,» ütleb Robi. Pool aastat või sutsu vähem võiks mekkida elu Tais või Indias, mida nad mullu juba paariks nädalaks väisasid.
«Indiasse võiks küll pooleks aastaks vedelema minna, rentida bangalo,» unistab Robi. Ta on koostanud ka reisi detailplaani. «Teeme kaheinimesebändi ja elame ära. Et saaks üüri makstud. Riisihelbed saab lauale. Ja kõik on hästi.» Robi teab täpselt, mida eluks vaja läheb: «Õnne, armastust ja soojust!»
Robi kiidab, et Lennaga on kindel reisida - hea tugev isik kõrval. Lenna lisab naeruselt: «Raudse tervisega Robil pole kunagi midagi juhtunud. Mina olen alati see, kes kõik kõhuviirused läbi põeb. On vähemalt õlg, mille najal nutta.»
Robil pole selle vastu vähimatki: «Saan printsi mängida.»
Lenna tahab kindlasti jõuda Madagaskarile. Aga mitte veel, sest praegu ei ole nii palju ressurssi, ainuüksi lennupiletid paneks tengelpungas tuule undama.
Robi lisab mõtteainest: «Äkki loome hoopis mujal pere. Salaja.»
Lenna juurdleb: «Mõtlengi seda, et kui kunagi ise peaks lapsed saama, siis pole kindel, et Tallinna kesklinn on parim koht, kus neid kasvatada.»
Lapsed peavad kasvama maal
«Mina tahaksin küll, et minu lapsed saaksid oma aiast marju-vilju võtta,» märgib Lenna. Maamaja, mida soosib ka Robi, palistaks kartuli-, porgandi- ja hernepõld. Ploomi- ja õunapuud, sõstrapõõsad. Nii Lennal kui ka Robil on vanematekodu maal.
«Vanematelt peavad kõik noored võtma keediste retseptid,» soovitab Robi. Eelmisel sügisel käisid nad ka korralikult seenel. «Ostsime endile kummikud mõlemad,» jutustab Lenna. «Et sumbata terve päev Tartu lähistel rabas. Lõbus oli. Robi ronis vaatetorni ja hõikus alla: «Noo, leidsid midagi või?»»
Robi kirjeldab: «Mul oli vaatetornis nii hea. Pikutasin seal, vihma sadas lahinal...» Seenefanatt Lenna, kes lapsest saati vanaisaga mätaste vahel kätt harjutanud, toimetas õhinal ka üksinda. Pärast marineeris.
«Väga head tulid!» kiidab ta.
Proua Ilvesega ökorestoranis
Kui Lenna USAs viibis, oli seal suur trend ökotoitumine, mis nüüd hakkab juuri ajama ka Eestis. «Ka trendiinimesed sõidavad oma uhkete džiipidega ökokohvikusse ja võtavad sealt selle jahu, sidrunid ja küüslaugu. Mitte Selverist või Stockmannist,» räägib Robi. Noored käivad nii Kadriorus NOPi pood-restoranis kui ka Rohelises Toas.
«NOPi restoranis, kus ma tihti einetamas käin, on proua Evelin Ilves igapäevane külaline,» paljastab Robi. «See on väga positiivne.»
Kui lapsed tulevad, tahab ka Lenna neile suuta pakkuda tervislikku eluviisi. Krõpsu- ega kummikommipakki ta naljalt ise väiksekese näppude vahele ei annaks. «Tahan, et lastel oleks hea kasvada,» ütleb Lenna.
«Võtame ise sünnituse kodus vastu,» tögab Robi vahele.
«Ei, ei, seda ei tee,» rahustab neiu. «Hulluks ei taha minna, aga lapsel peab olema võimalikult hea olla.»
Lenna on väisanud ökoeluviisi käsitlevaid loenguid. Mahepõllumajandust üritatakse tarbida nii palju, kui rahakott kannatab - see on kallim kui supermarketi kraam. Palju ei lähegi vaja. Tuleb suvi, saab veel vähemaga hakkama. Robi kiidab perekodu Tallinna lähistel Murastes: «Seal on emal väga vinge kasvuhoone. Kasvab basiilik, salat, tomat - mida hing ihaldab!»
«Seda muidugi kunagi ei tea, kus me paikseks jääme. Äkki jäämegi Indiasse,» ütleb Lenna kelmikalt. «Kui jääme Eestisse, siis mina tahaksin ka kindlasti hakata kasvatama juurvilju ja kasvuhoonet pidada.»
Meest kööki ei lase
Lenna, kel kokkamine maandab stressi, on köögis kibe käsi. Robi samuti. «Aga ma ei lase teda kööki,» põrutab Lenna. Hiljuti olla Robi sattunud kooki valmistavat Lennat kööki segama. «Mida sa siit otsid?» küsinud Lenna. «Kohvi tahaks,» pobisenud ärganu vastu. Seepeale kamandanud Lenna: «Mine vaata telekat, teen sulle kohvi.»
Robi jätab hea meelega armsamale tema rõõmud: «Mulle meeldib, kui Lenna hommikul vara köögis toimetab. Las ta teeb.»
Lenna teeb midagi head iga päev. Küsib Robilt, mille järele täna isu on. «Nii elamegi. Väiksed rõõmud iga päev,» sõnab neiu.
Noored torisevad, et Lenna ahi on katki ja küpsetamiseks peab alati Robi koju minema. «Olen nii vihane selle ahjumehe peale. Kunagi sõi koerakutsikas nupud ahjul eest ära, uued tellitud nupud tulevad Poolast pool aastat. Pean uue ahju ostma,» laiutab Lenna käsi.
Ekstravertsed noored kutsuvad tihti koju endi hõrgutisi maitsma ka sõpru, kellega koos võtavad teinekord ette lühemaid reise ja taovad kaarte. Enamasti on nad ju niikuinii kogu aeg kahekesi. Robi ütleb: «Külalisi on alati meeldiv kutsuda ja nendega mässata.»
Lenna silmad löövad põlema, meenutades hiljutist Robi bändikaaslase sünnipäeva, kuhu ta tegi külakostiks muskaatkõrvitsa-juustukoogi. Kuuest kaasa toodud küpsetisest tunnistasid pidulised kõige rohkem mokkamööda olevaks Lenna kätetöö. «Oi, mul oli nii hea meel. Jube hea kook!» kinnitab Lenna. «Lihtne oli vist teha ka. Mina ärkasin üles ja Lenna juba köögis vaaritas,» lisab Robi.
«Nüüd tuleb Robil sünnipäev ja teen ka seda kooki,» lubab Lenna.
