Ansambli Terminaatori tähed JAAGUP KREEM ja ELMAR LIITMAA sattusid Ameerikas seiklustesse, kus osalisteks veetlev, aga vihane mehhiklanna, politseinikud, tekiila ja valeraha.
Kui Air France lennuk Los Angelese lennuväljal maandus, soovitas kapten reisijatel asja rahulikult võtta. Prantslased ei saatnud oma vägesid Iraaki, mistõttu teenindatakse nende lennukeid viimases järjekorras.
Nii ka läks, Jaagup (32) ja Elmar (34) pääsesid pardalt pärast pikka ootamist. Algas reis, milles oli roller-coasterlikku kiirust, pinget ja ootamatust.
Jaagupit ja Elmarit võõrustas LA-s filmindusega tegelev Priit Jürjens. Külaliste saabumise puhul peeti Priidu korteris Hollywood boulevardil, Walk of Fame’ist kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel hoogne welcome party. Hoolimata reisiväsimusest ja peost olid termikad ajavahe tõttu järgmisel hommikul kella viie paiku üleval ja suundusid omal käel filmimekat avastama.
«Hollywoodi mägedele ehitatud villad on muljetavaldavad. Eriti rabav oli varem Madonnale kuulunud häärber. Kui teised mäed on maju täis, siis see kõrgub uhkes üksinduses,» räägib Jaagup.
Jaagup ja Elmar veendusid, et LA-s on staare niisama lihtne kohata kui Tallinnas. Toidupoes loivas neile plätude sahinal vastu kassahitist «Armaggedon» tuttav piloot. Priit aga oli paar päeva tagasi Salma Hayekiga ühes burritojärjekorras seisnud.
Äritsesid bänditehnikaga
Päikeselises LA-s pesitseb väike noorte eestlaste kogukond ning veeretab elupäevi õhtusse eakas väliseestlaste generatsioon. Aeg-ajalt kohtutakse eesti majas, kus Jaagup ja Elmar ka unplugged-kontserdi andsid.
«Kavatsesime esinemiseks tehnika rentida, kuid selgus, et nii väikese võimsusega live jaoks pole seda saada. Nii tuligi meil kola 300 dollari eest osta,» räägib Elmar.
Kontsert ja sellele järgnenud pidu olid meeleolukad. Õlu voolas ja Terminaatori poisid jutustasid lugusid Kodu-Eestist. Kuid mida teha soetatud tehnikaga? Selgus, et Eesti maja oli plaaninud tehnika ostmist ning Jaagupil ja Elmaril õnnestus see sinna maha müüa.
Jaagupi lemmikbänd on Guns’n’Roses. Bändi ühe hiti «November rain» video on vändatud LA legendaarses rockiklubis Rainbow. Seal on pööraseid pidusid korraldanud Ozzy Osbourne, Lemmy Motörheadist ja teised rockisaurused.
«Klubi ise on taskurätisuurune pitsabaar, aga sel on vägev ajalugu. Me istusime samas lauas, kus Guns’n’Roses oma videos, ja võtsime õlut. Lauake oli vakstuga kaetud ja toolid kipakad, aga noh, meil on G’n’R suhtes suur respekt ja seal olla oli südantsoojendav,» lausub Jaagup.
Mööda rockikõrtse hulkudes jõudsid Jaagup ja Elmar järeldusele, et Eestis on muusikutel märksa mõnusamad esinemistingimused. LA-s ootasid bändid oma esinemisjärjekorda ukse taga, neil polnud võimalik asju backstage`i panna ega soundchecki teha.
«Meil on selleks võimalus ka tundmatutel bändidel. Eestis on suhteliselt kerge muusikuna tuntuks saada, aga USA-s on konkurents metsik. Isegi tüübid, kellel on plaadileping, käivad päeval tööl, et elatist teenida,» ütleb Elmar.
Sunniti tekiilat jooma
USA–Mehhiko piirilinn Tijuana on kurikuulus narko-, relva- ja prostitutsiooniäri poolest. Kui Jaagup, Elmar ja Priit õhtuhämaruses Mehhiko piirile jõudsid, siis soovitasid piirivalvurid neil võimalikult vähe raha kaasa võtta ja fotoaparaadid maha jätta.
Reisiseltskond plaanis paariks päevaks Tijuanasse jääda, kuid kohates selle lagunenud tänavatel luusivaid pikkade peenikeste vuntsidega tekiilalõhnalisi mehhiklasi, kelle vilavad silmad erilist usaldust ei äratanud, otsustasid nad ühe õhtuga piirduda. Tekiila lõi meestel vere käima ja pani mõtte liikuma.
«Filmis «Mexican» ütleb Julia Roberts: «I wanna borrow you el trucko to get next el towno.» Meile tuli see meelde ja me hakkasime iga asja ette el ütlema. Võtsime aga õlut ja tekiilat, kuni Priit baarmani «el banditoks» kutsus. Selle peale muutus kõrtsiseltskond väga morniks ja me tundsime, et aeg on lahkuda,» räägib Jaagup.
Järgmises baaris lähenes Jaagupile rasvane vuntsidega mehhiklane, kelle vööl rippusid rätik ja tekiilapudel. Mees kallutas Jaagupi pea kuklasse, kallas sinna tubli portsu kärakat, tempis seda õllega, pani haisva rätiku ta suu ette ja raputas jooki segades laulja pead, nii et kaelakondid ragisesid. Kaktusenaps oli maja kulul, kuid triki eest tuli Jaagupil korralik jootraha välja käia.
«Tijuana jättis räämas ja ohtliku paiga mulje. Õnneks saime sealt eluga tulema,» ütleb Elmar.
Tulistamine kõrbes
Mehhiko seljataha jäetud, võtsid Jaagup, Elmar ja Priit ette retke hasartmängupealinna Las Vegasesse. Kuna Priidul nagu igal teiselgi endast lugu pidaval ameeriklasel on relv, siis tehti teel väike peatus, et end tulistades välja elada.
«Me peatuskohas kubises maapind hülssidest. Kõmmutasime siis meiegi mõnuga üht vana arvutimonitori,» pajatab Jaagup.
Las Vegasesse jõudes viskas Jaagup kaks 25-sendist mänguautomaati ja võitis 66 dollarit.
«Mõtlesin, et ohhooo, nüüd läheb paugutamiseks. Aga tegelikult me eriti ei mänginudki. Las Vegases on niisamagi palju teha ja vaadata,» leiab Jaagup.
Jaagupile ja Elmarile avaldasid muljet Las Vegasesse ehitatud Manhattani, Veneetsia, Pariisi, Monaco ja teiste linnade miniatuursed koopiad. Muljetavaldavad olid ka rendiautode hinnad. Ferrari eest küsiti 1500 dollarit päevas pluss 20 dollarit läbitud miili eest ja kütus.
«Jätsime auto rentimise järgmiseks korraks,» poetab Jaagup.
Mehhiklaste piiramisrõngas
Tagasiteel Los Angelesse toimus kaks intsidenti, mis muidu muretutele rännumeestele hirmu nahka ajasid. Las Vegasest lahkudes peatus foori all nende kõrval valjult muusikat kuulav kena mehhiklanna. Priidule tundus lugu naljakana ja ta hakkas selle saatel vigurhääli tegema. Tõmmul piigal ajas narrimine närvi mustaks ja ta tulistas meeste poole hävitava sõimuvalingu, ilmestades seda keskmise sõrme näitamisega. Kui Priit tüdrukut vastu sajatas, lennutas too nende suunas õllepurgi. Priit põrutas talle kohvitopsiga vastu. Kummide vilinal ristmikult minema võtnud mehhiklanna hakkas eestlasi rammima.
«Kõik olid korralikult leilis ja asi kiskus kriitiliseks. Mehhiklased hoiavad kokku ja järgmise foori taga hakkas meie poole teistestki autodest fucke lendama. Panime sealt siva minema,» räägib Elmar.
Püstol, valeraha ja politsei
Jaagup ja Elmar võtsid pinge maandamiseks autosse mõned õlled. See on kuritegu, sest California seadused ei luba sõidukis alkoholi tarvitada. Priit andis kiirteel korralikult gaasi. Justkui maa alt ilmus seljataha politseiauto, mis sundis nad teelt kõrvale pöörama. Jaagupile ja Elmarile suunati võimas prožektor näkku ning neil kästi käed seljatoel hoida, kuni Priidu joovet kontrolliti.
«See oli hirmus. Ma toksisin vaikselt õllepurke istme alla ja mõtlesin hirmuga, et kui nad auto läbi otsivad, oleme omadega sees. Meil oli ju püstol ja kott võltsitud dollaritega, mida Priit oma Mehhiko terroristidest rääkivas filmis kasutab,» meenutab Jaagup.
Priit tunnistati kaineks ja tal lubati sõitu jätkata. Politseinik manitses, et enam pole metsikud seitsmekümnendad, mil võis muretult ringi kihutada. Ta soovitas Priidul teekonda lubatud kiirusega jätkata, et teiselt poolt planeeti külla tulnud sõbrad tervetena koju jõuaksid.
